Luul sellest, et me elame paremini kui kunagi varem on kolinal kokku kukkunud. Numbrid on õige kange tubakas. Miljoni vaese maa on kangelaelne ja ei võta kuidagi euroopalikku heaolu külge, pigem meenutab sotsiaalne röntgenpilt meile sooneutraalset süfiliitikut pidalitõve viimases staadiumis.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haigKui 2021. aasta esimeses pooles maksti toimetulekutoetusteks üheksa miljonit eurot, siis tänavu samal perioodil kulus selleks juba 25 miljonit. Ka toetuse saajate arv on tunamullusega võrreldes kahekordistunud, tõustes tänavu ligi 70 000 leibkonnale.e mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
"Õhtuleht" annab teada: "Toimetulekutoetuse saajate arv on varasemate aastatega võrreldes kordades kasvanud ning alla vaesuspiiri langeb üha rohkem inimesi, kes varem kenasti hakkama said… Kui 2021. aasta esimeses pooles maksti toimetulekutoetusteks üheksa miljonit eurot, siis tänavu samal perioodil kulus selleks juba 25 miljonit. Ka toetuse saajate arv on tunamullusega võrreldes kahekordistunud, tõustes tänavu ligi 70 000 leibkonnale."
Oi oi oi oi oinalugu. Luul sellest, et me elame paremini kui kunagi varem on kolinal kokku kukkunud. Numbrid on õige kange tubakas. Miljoni vaese maa on kangelaelne ja ei võta kuidagi euroopalikku heaolu külge, pigem meenutab sotsiaalne röntgenpilt meile sooneutraalset süfiliitikut pidalitõve viimases staadiumis.
Igaks juhuks üritasin meelelahutusliku profiiliga väljaannet üledramatiseerimisega vahele võtta ja paanikatekitajate-putinistidena paljastada ning tõmbasin ERRi otsingumootori käima, ei midagi, üks enam kui nädala vanune postitus pealinna kehvikutest ja kogu statistika. Tuleb kiita eraõiguslikku ja mõnitada avalikõiguslikku klounaadi. Või siis peksta otsijamootori ehitajatest äbarikke. Kuskil on mingi oluline jama.
Enne siis inimesed said ikkagi kuidagi hakkama, aga enam ei saa, loobuvad autost, juuksurist, trennist ja närutavad söögiga. See ongi see liberaaldemokraatlik paradiis, mille poolt e-valijad nii kirglikult hääletavad. Õnneks pole kuskil kirjas, et inimesed peaks vaesuse tõttu loobuma raamatute, klassikaliste kunstiteoste ja looduse ilu nautimisest.
Moodsa kunsti nautimine on samuti muutunud hõlpsamaks, aru saada pole endiselt millestki, aga kui keegi palja tagumikuga ümber akadeemia jookseb, verine seapea kaenla all, siis võib performatiivselt mainitud seapea eksproprieerida ja patta panna – on huvitavam ja saab lõpuks ka kõhu korralikult täis.
Vireleme, kehvikud, mis siis ikka, peaasi egre võimule ei saa, närime närvi ja nuusutame kartulikoori peale. Vaatame, kui kauaks seda põhimõttekindlust ja külmalt serveeritud närvi jätkub. Oletan, et normaalsete inimeste hulgas kannatavad puudust ka mitmed lurjused, liberaalid, reeturid ja anaalaktivistid.
Igal juhul on teadlased välja selgitanud, et suhteline vaesus ei takista homopulmitsemist, idatrantsiiti terrorismi toetamiseks ega sulge riigipalgalise feministi suud. Põhiküsimustes on seega kõik hästi, eesti rahva, keele ja kultuuri kohta pole aga ei Vanasorose ega ÜRO transdirektiivides mitte sõnagi.
Tuleb sellega rahul olla mis on ja mis on ette nähtud, kindlasti ei tohi hakata levitama valefakte ja desinformatsiooni valitsuse täieliku läbikukkumise teemadel. Ei ole täielikult läbi kukkunud, kui päike paistab, on ka tuba soojem ja hingata saab ka täie rinnaga, prunti kurku topitud veel ei ole.
Vaesuse likvideerimisest ei räägi minu teada ka koalitsioonileping, vähemalt pole see nii oluline punkt kui sõjahüsteeria või tsensuuriseadus opositsiooni vangistamiseks. Õnneks on ka ilma seaduseta võimalik mõndagi vaesuspoliitika toetuseks ära teha – juhtivate konservatiivide FB kontod suleti just ilma mingi arusaadava põhjuseta.
Kliimakinnisiidedest vaevatud ja maailmavalust seestunud aktivistid ja eidekesed peaksid olema rahul – vaesus on käes ka ilma kliimameetmete täieliku rakendamiseta ja mis 15 minuti barakki meil enam vaja on, kui näljased ei jõua oma varjupaikadest kümne minuti kauguselegi vaaruda. Onu Klaus hõõrub käsi ja keegi on veel kindlasti väga õnnelik.
Ei imesta, kui meie va majandusminister valitakse Euroopa aasta kokaks – nälg olevat ju vanarahva tarkuse järgi see kõige parem kokk. Ja nälja puudust meil enam ei ole, siilide ja konnade õnneks ning rõõmuks, andku Allah neile pikka iga.
Pole ju veel kõige hullem, kuskil Abhaasia ja Serbia kandis käib jälle sõda ja mahanottimine, aga kuna sellest ei räägita, milleks rääkida, pole nii oluline kui idaslaavlaste kannatused, siis võime südamerahus kõhu korina sümfoonia proovi jätkata. Tuttav kunstnik sattus bussis kõrvalistmele ja soovitas tungivalt nälgida. Ei jäägi muud üle kui kunstniku parimate soovidega ühineda, kunstnik oli ise rõõmus ja helges meeleolus, meile kõigile eeskujuks.
Ärgu keegi enam öelgu, kui ta viletsusse langeb, et dieedi plaan on valmis, aga liha on nõder, sinu peale on mõeldud, sinu keha kaaluga tegeletakse, ära muretse ega kobise, varsti oled piitspeenike nagu modell ja mingit trenni pole sul vaja teha ning ka juuksur ei lisa loomulikule ilule enam midagi juurde.
Enne tahsime paremat elu. Nüüd tahame halvemat elu, sest see on eetilisem, tervislikum, jätkusuutlikum ja mõistagi ka vastikum. Hea, kui inimene tahab seda mis on ja ei püüdle kättesaamatute asjade poole. See on üks kindlamaid viise säilitada terve mõistus ja minna eluga igati rahulolevana edasi. Kes on vaene, olgu selle üle ka uhke, no mis tal muud üle jääb.
B. Õilis Sikkut ja vaeste vanatallinnamaks
Ja siit ta tuleb: "Suutervis mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist ja tööturuvõimalusigi. Seetõttu on järgmise paari aasta jooksul kavas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist, lubada selle kasutamist proteesihüvitise lisana ning kehtestada magustatud jookide maks, kirjutab Riina Sikkut."
Hakkavad suhkrumaksu peale pressima, räägivad kui hea see on. Mida me sellest kaunikõlalisest jõuramisest järeldame? Kuna siiani pole mingeid märgatavaid ega tõhusaid hambaravi meetmeid miljoni vaese maal nähtud, siis on tervise ja töövõimalustega tuuga, põle millestki rääkida. Kõik on juba ammu läbi, sest muud loogilist võimalust ei ole. Sealt see tööpuudus, majanduse allakäik ja kõik olematu kaitsevõime ning lauslollus ehk vaimne ebastabiilsus.
Eesti riiki on peetud üle inimpõlve, keegi pole millestki aru saanud, eriti suuhügieeni olulisusest, on ilmunud lehed lugusid, tõsi, olen isegi mõne kirjutanud. Kasu pole neist midagi olnud, lõuad on olnud kokkuhoiu koht. Vaevalt, et nüüdki midagi muutub, kas valetavad või varastavad maksuraha ära nagu tavaliselt. Ei usu.
Ma ei tea, kas Rootsi kuningriigis on suhkrumaks, aga kohalikud purgijoogid olid 2% suhkruga kuskil, igal juhul oli vähe valget surma sisse segatud. Kui keegi suhkrusolki ei ostaks ega jooks, siis peaks nagu kõik korras olema. Tegelt ei ole, võite proovida, suhkur pole ainus mürk, mida söögi sisse segatakse ja mida meile veel taevast kaela külvatakse.
Esimesena meenuvad ohtlikest ollustest GMO, mõistagi paljukiidetud süstid, fluor, taimekaitsemürgid, paljud suurtööstuste ravimid, toiduvärvid, magusained, mida kasutatakse suhkru asemel, näiteks aspartaam, loetelu võib jätkata. Kindlasti tuleb suhkrumaksuga koos kehtestada ka süstla, GMO ja magusaine ning taimemürgi maksud, kui üldse mingit tulemust tahetakse saada.
Keegi, kes ütleb ennast rahvatervise eest võitlevat, võiks teha laiatarbe mürkide kataloogi, siis arvutada välja, kui palju mingi solk kahju teeb, siis vaadata, kes seda mürki levitab ja mitte teha ainult makse, vaid teha ka trahve ja vajadusel mürgisegajad kongi toppida. Nad ju tapavad inimesi.
Kui kloun hakkab suhkrumaksu kehtestama, siis saab muidugi palju nalja, aga reaalne kasu ei saa olla kuigi suur, rõhutan veelkord, suhkur on ainult üks tappev ollus väga paljudest. Inimeste tapmise maksustamine ei ole lahendus, mõrtsukad pannakse vangi. Aga selline terve mõte ei mahu mitte iga peakolu sisse, kus sa sellega. Ja maksustajad peaksid selge sõnaga ütlema, mis pudel Vana Tallinnat uute koormiste tingimuses maksma hakkab.
INVAKATEGOORIA: Aafrika rikkurkerjus kukkus hullult priiskama
Alati teeb tuju heaks, kui saab lugeda muhedaid lugusid eliitklerjuste õkoloogilisest jalajäljest ja muust sarnasest. Miljoni vaese maal kajavad taolised teated eriti võikalt vastu. Osundan: "Kui valdav osa Ekvatoriaal-Guinea elanikest peab tulema toime vähem kui paari dollariga päevas, kulutas hiljuti oma riigile ÜRO Peaassambleel abi palumas käinud asepresident ainuüksi New Yorgis majutusele 75 000 dollarit ehk üle 70 000 euro öö kohta."
Mõistlik inimene saaks selle raha eest muidugi kaks-kolm sviiti, aga kes olen mina, et afroeuroopa ülikuid hukka mõista, ehk on rahvas ta just sel põhjusel ennast esindama valinud, et ta on esinduslik härrasmees ja tarbib võimalusel kogu rahva eest. Ja kui juba asepresident oskab rahal nii rajult lennata lasta, mida siis võib endale lubada tema kõrgeausus president isiklikult? Seda ei tea meie.
Hea et vähemalt meie paljukannatanud president on vaene puuvillanoppija ja asepresidenti ei saagi me endale lubada üldsegi mitte, suhkrumaks pole veel laekunud. Mingeid hämaraid paralleele ma Ukraina bürokratiseerunud oligarhia ja Ekvatoriaal-Guinea kerjuste vahele tõmbama ei hakka, selle eest võib isegi peksa saada.
Loed ja mõtled, ehk jõuab ka meie president kunagi Aafrika heaolu tasemele ja süda läheb soojaks ning vaimne tervis lükkab kokkukukkumise mõneks päevaks edasi.