Pole lihtne see peaministrist majaomaniku elu – tööd on palju, palka ja aktsiaid vähe, ajakirjanikud osatavad. Teenid palehigis Venemaalt lisa, aga mis sealt lagedaks rüüstatud steppidest enam võtta on? Mõned hallitanud kopikad ehk. Jah, rahvusvahelised sanktsioonid, tätoveeritud oligarhid ja heteroseksualisim on teinud oma töö, raha vantidel lihtsalt enam ei ole.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Küsitlus: enim eelistatakse peaministrina näha Kaja Kallast
Vana hea Postimees annab teada, et arengud on ootuspärased: "Ühiskonnauuringute instituudi tellitud viimasest küsitlusest selgub, et jätkuvalt eelistatakse enim peaministriametis näha Kaja Kallast ning talle järgnevad Jüri Ratas ja Urmas Reinsalu." Kahjuks ei toeta rahvas vene businessiga kokku elavat peaministrit täiesti üksmeelselt, fundamentaliste-kallasiste on vaid 23.7%.
Tõsi, Reinsalu toetatakse veelgi vähem. Postimees on suht kobedam leht, pole läbinisti lilla, sama võib öelda ka Nordstati ja eesti rahva kohta – seega igati tubli ja usaldusväärne tulemus – Kaja Kallasel on rahva mandaat. Rahval on täiesti savi kvaasikriminaalsest vene ärist, ukrainlaste kannatustest, lääne demokraatiast ning Kallase jultunud valedest.
Las vassib, investeerib ei tea kust saadud raha vene ärisse ja rikastub, raha on ju hea asi, ega me kadedad ei ole. Üks emapresident ütles kunagi, et ei maksa endast andekamate, töökamate ja rikkamate peale kade olla. Emapresidendi õpetussõna langes viljakale pinnasele ja nüüd lubab rahvas teha hõlptulu kokkuahnitsemise nimel pärast absoluutselt kõike – kas sõjakas Siimutütar peaks siis tööle minema ja sms laenu võtma?
Ühelt poolt on rahvas muidugi kõrgema võimu kandja, teiselt poolt kannavad hääle serverisse vabad ja sõltumatud elektrimolekulid, nii et tulemus muutub lihtsalt ennustatavaks ka ilma mingite küsitluste, valimiste või rahvasteta. Ent laulurahva vaimsest tervisest ei ole kuigi palju rääkida, tervis on halb.
Mingisugune moraal ja ukrainlase armastus võiks ikka olla, lehes on ju poolteist aastat aeg kirjutanud, et ukrainlane hea, venelane aga paha ja tuleb olla ukrainlane, mitte nurjatu ja verejanuline sibul. Ja vantidega ei tohi businessi teha, halb, kasumi eest ostab kaalikas mürsu ja virutab sellega õilsale ja mõõdukalt korrumpeerunud hohollile silmevahele.
Siiani suutis laulurahvas seda mõttekäiku jälgida, sellest ehk isegi teatavaid järeldusi teha ning heiskas sinikollase dikoloori ning hakkas ennastsalgavalt jooma odavat viskit, et õlitada Nato sõjamasinat. Sellega oli korras. Tundus, et peas on samuti kõik korras, slava jne.
Nüüd ei saa selles enam nii kindlad olla, v.a austatud Kaja Kallase isiklik sarm, legendaarne empaatia, mis hetkel kaldub aina enam Putini poole itta ning animaalne seksuaalne magnetism on laulurahva ära hullutanud. Julgen oletada, et teatav osa on siin ka raha võluväel, palju pappi on veenev argument.
Täitsa piinlik lugu, kõik Stenbocki maja nurgad on kirsahaisu täis, meie rahvusvaheline maine samahästi kui peldikus ja on oodata Ukraina armee suurpealetungi takerdumist ning Robotino küla taas okupeerimist. Kõik selle lolli vene äri pärast. Mis teha, taas okupeerimisel ja Putinil on nüüd eesti rahva mandaat, rahvas tahab Kaja Kallast, kes tahab vene raha ja kelle laenud tõestavad, et lugupeetaval on reaalselt ükskõik keda, kus ja kui palju maha notitakse.
Olukord on väga haige, aga samas täiesti seaduslik, sest ei v.a Kaja Kallast ega teda toetavat rahvast ole Haagi kohtus ega kusagil mujal surma mõistetud. Loodame väga, et seda ka ei juhtu, sest laulurahvast on ikkagi natuke kahju. Kahju on ka ajakirjanikest, kes tegid tühja tööd ning ei suutnud selgitada vallutussõdade mõrvarlikku iseloomu ja nende tapatalgute rahastamise ebainimlikku olemust.
Allakirjutanu läheb ja sööb nüüd peotäie rahusteid, sest ei saa olla nii, et kõik teised on lolliks läinud, viga peab olema minus endas.
Siinkohal soovime peaministri perele palju õnne ilusas kohas asuva, oivalise vaate ja maitseka väljanägemisega tagasihoidliku hütikese peatse valmimise puhul. Kõik võivad ise ja oma silmaga veenduda, et see popslik hoonekompleks ei ole ehitatud kullast ja kalliskividest, nagu vene äris rikkaks saanud kurjamitele kombeks.
Pole oma loomaaeda ega kopteriplatsigi vist. See hubane tareke siin väikese ja vetikatesse kasvanud mere kaldal on ilmselgelt tööka pererahva vaevaga kõrvale pandud veeringute kidur vili, ei saa välistada ka omakasupüüdmatute rootsi pankurite madalaintressilise laenu kaasamise võimalust. See ka veel.
Jah, kõik on siin kehv, lahesopp madal, kivi odav, iga kipsplaat otse kisendab öötundidel valatud higist ja küünte alla kogunenud verest. Kas siia lapsi üldse mahub? Ega vist. Aga pole hullu, seda lihtsam on koristada ja katuselt lund alla kraapida. Kui tuleb mõni kõrge külaline, eks siis vaatab, kas räägib jutud trepi peal ära või pakub monarhile põõsavarjus grillitud kalapulki ja kalja. Kuidagi ikka saab.
Pole lihtne see peaministrist majaomaniku elu, tööd on palju, palka ja aktsiaid vähe, ajakirjanikud osatavad. Teenid palehigis Venemaalt logistika investeeringutega lisa, aga mis sealt lagedaks rüüstatud steppidest enam võtta on, mõned hallitanud kopikad ehk – jah, rahvusvahelised sanktsioonid, tätoveeritud oligarhid ja heteroseksualisim on teinud oma töö, raha vantidel lihtsalt enam ei ole.
Aga vahel õnnestub rekkamehel hankida pool kotti kartuleid, abiks ikka. Eks selline asi ajab muidugi hulluks, arusaadav: jutt muutub segaseks, hüplikuks, hakatakse nägema šaakaleid või kärntõves hüääne, kontakt tegelikkusega on põgus ning moonutatud. Mälu hakkab kustuma, näkku on vajutatud päikeseprillid ning lõpu läheduse ja vaimse kurnatuse pitser.
Võibolla peaks kuulama Svaabionu ja tema eraomandist loobumise juttu, õnnelikuks nii muidugi ei saa, aga tervise jäänused ehk õnnestuks päästa. Hirmus on vaadata, kuidas inimesed ennast tööga ära tapavad, et kaduvat maist vara kokku kuhjata. Hauda seda kaasa ei võta. Ja hauaplatsid on ju tänapäeval kole kallid ka. Oh jah, võibolla aitab siin märgadesse linadesse mähkimine ja klistiir, võibolla ei aita üldse mitte midagi. Aeg näitab.
INVAKATEGOORIA: Ustavad kirjanikud peaministri ja liberaaldemokraatia kaitsel
Lisaks 23,7% rahvast pooldab v.a Kaja Kallase jätkamist peaministrina ka 1% kirjanike liidu elavjõust. Rein Raud on sotsiaalmeedias avaldanud toetust Kaja Kallasele, asemele tulevat uus ja hullem. Ei tea kes? Ehk koguni mõni Venemaaga äri ajav raudtee mogul või tema sugulane, välistada ei saa kedagi ega midagi.
Liidu Tartu osakonna esimees sm Vaher kinnitab: "Las Kaja Kallas jätkab oma ametis, ent temal ja ta valitsusel on nüüd seda tungivam eetiline kohustus panna Eestis kiiresti ja lõplikult piir kogu ärile Venemaaga." Sama loogika kohaselt võiksid ka mõrvarid oma toimetusi vabaduses jätkata, kui nad edaspidi verevalamisest loobuvad. Totrus.
Hea, et Kallasel ja tema valitsusel ei olnud siiani mingeid eetilisi kohustusi, selles osas tuleb sm Vaheriga nõustuda. Argumendid on olematud, ent kirglik tahe kaitsta investor-putinistide jõuku on ilmselge – peaasi et putinistid enam putinismi ei teeks. Luban kindlalt, et Kaja enam ei tee, sest kui maailmas on veel vähegi õigust, siis pannakse ta vangi.
Jürgen Rooste on EPLis kirjutanud loo, mida ma ei viitsi lugeda, aga mõte on selge, Kaja ei tohi jätkata, sest kui ta seda teeb, siis muutuvad valged jõud vikervärvilisest pigimustaks, kaotavad niigi napi usaldusväärsuse ja võimu haaravad kurjuse jõud. Milline jura, võimu haaran ma niikuinii, astub siis mõni pooletoobine tagasi või ei. Kõrvalise tähtsusega detail. Rahapesu jõuk ei lõpeta oma musti tegusid, see peaks olema kõigile selge. Vene-suunaline sigadus jätkub.
Aga kui rahvast 23 % on rahul ja kirjanikest 1 % on rahul, siis normaalsed ja seaduskuulekad inimesed, keda peaks olema tubli 70%, siiski ei ole üldse rahul ja sellel rahulolematusel on tagajärg, mida ei pea ülemäära kaua ootama. See teadmise aitab säilutada vaimset tasakaalu ja põhiseduslikku korda. Elagu Eesti Vabariik!