On ilmselge, et Slava ja Lehtme on teinud tõhusat tööd putinistliku telje õlitamiseks. Ehk on see isegi sõjakuritegu? Helsingi ülikooli teoloogia osakonna audoktori Greta Thunbergi prohveteeringu kohaselt pühitakse aga inimkond siit planeedilt hiljemalt 21. juunil. Seega ei saa ka sõjakurjategijad kauem vangis istuda kui napp kuu aega.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. President Alar Karis: kui see osutub õigeks, siis ma eeldan, et teenetemärk tuuakse ise ära
Tartu PM toob ära huvitava haigusloo, kõik see juhtus maa all, täpsemalt haigla all punkriks ehitatud parklas, nii et abi oli õnneks lähedal. Vabariigi presidendilt küsiti, kas ta võtab riigikogus eriti silmakirjalikult nutnud ja halisenud Lehtmelt ära Valgeristi IV seeria ordeni. Vastus oli meditsiiniliselt paljuütlev, osundan:
"Me elame õigusriigis, ja kui osutub tõeks see, et on toime pandud kriminaalkuritegu, siis kindlasti. Ma küll pigem eeldan, et see teenetemärk tuuakse ise ära, ja et ma ei pea seda küsima minema. Aga selles praeguses faasis, mil kriminaalmenetlus käib, on väga raske midagi hinnata."
Vastuväide, väga lihtne on hinnangut anda ka juurdluse praeguses faasis, selle hinnangu toon ära järgmises teemas ja saja eurose täpsusega. Kahju on juba tehtud, olgu uurimise tulemus siis õigusriigile omane skeemitamine ja musta valgeks rääkimine või midagi muud.
Täpsustuse korras olgu öeldud, et õigusriigis elavad küll Mihkelson ja Kersna, aga mitte meie kõik, on üksikuid erandeid. Idee selver-õigusriigist, kus igaüks ise annab tagasi ebaausal teel teenitud ordenid, mõistab ise enda üle kohut ning jalutab seejärel ise oma varastatud raha eest ehitatud eravanglasse on täiesti hullumeelne.
Üldjuhul kurjategijad ja muud patused ise ennast ei karistra, selleks ongi prokuratuur, politsei, vanglad, kohtud ja poliitilised salapolitseid. Mina ei tea ühtegi tsivilisatsiooni, mis oleks olnud rajatud selvekohtumõistmisele. See on sama jabur, kui iseteendnduspangad, kõik lähevad kassasse, võtavad ise raha ja panevad ise tagasi. Kas Lehtme ja tema armsad kannatajad on pannud midagi tagasi? Mille pani küünetehnik tagasi?
Tühja see raha ja need vargad. Varastamine on liberaaldemokraatlik ja liberaaldemokraadid peavadki vargustesse mõistmise ja sallivusega suhtuma. Aga seda ei ole siiski ilus avalikult välja näidata, olgugi maa all ja turvalises kohas. President võiks olla veidi silmakirjalikum, kas või viisakusest.
Ent rääkida õigusriigist vasallriigis, kus äsja diskrimineeriti ja represseeriti kolmandikku elanikkonnast, sest nad ei soostunud hakkama katseloomadeks ja keeldusid eksperimentaalse geeniravi ohtlike preparaatide manustamisest. Kuidas saab mälu olla nii halb? Või nupp ei noki ikka üldse?
Viivitamatult tuleks patsiendil ära süüa kaks pätsi suhkrusaia, pool kilo pekki ja juua peale pudel kvaliteetset toiduõli – suhkur ja rasv on aju toit. Kui ei aita, siis kanged eksperimentaalsed psühhofarmakonid. Selvevangla, see jutt ei ole normaalne. Õigusriik siin kuskil? See on juba tõsine patoloogia.
Ei julgegi enam kuskile maa alla minna, ei tea mida hullu rääkima hakkavad.
B. Aastatagusega võrreldes on Eesti inimeste hoog Ukraina abistamisel raugenud
Avalikõiguslik allikas selgitab meile, et annetuste kogumine sõdurite ja tsiviilohvrite aitamiseks Ukraina piirkonnas on kaunis haledas olukorras. Jutt pole sugugi üldsõnaline, vaid kaetud piisavate näidete ja numbritega, osundan:
"Näiteks kogus Eesti Pagulasabi eelmisel aastal märtsist aprillini 4,7 miljonit eurot. Samad kuud tõid tänavu vaid 72 000 eurot.
Eesti Punane Rist kogus eelmise aasta märtsis ja aprillis 3,8 miljonit eurot. Tänavu märtsis ja aprillis vaid veidi üle 128 000 euro.
Päästeliit sai sõja alguskuudel annetusi 3,8 miljoni euro eest, nüüd vaid 25 000 eurot."
Suurusjärk 12 miljonit vastu pükse ja seda ainult kahe kuuga, märtsis ja aprillis, aasta aga kestab edasi, tulevad mai, juuni ja juuli, paraku ka august, ehk isegi september. Kes teab. Kuus miljonit läheb iga kuu vasakule, mitte rindele. Kes on süüdi? Milles point?
Kas vabariigi kodanikud on läinud üle putinistide ja prigožinlaste poolele? Kas vaesus on veelgi süvenenud? Või valitseb nüüdsest inimeste südametes puhas kurjus ja puhub kõle stepituul? Ei, avalik-õiguslikud ja suvalised isikud selgitavad: "Vabatahtlike ühenduste hinnangul on Slava Ukraini rahaskandaal mõjutanud kogu valdkonna mainet."
On ilmselge, et Slava ja Lehtme on teinud tõhusat tööd putinistliku telje õlitamiseks. Kelle huvides on meie liitlase liitlase nõrgendamine, sõja ajal liitlase liitlase raha varastamine? Selge et see on Putni abistamine ja Ukraina nõrgestamine. Ehk on see isegi sõjakuritegu? Eks kohtus selgub, loodame et prokurör on tõeline demokraat ja ustav natoist.
Ent enam kui lihtsameelne on Lehtme ainsaks süüdlaseks pidamine. Inflatsioon, maksutõusud ja toetustekärpimised on fakt. Kliimakurnamine on fakt. Pankrotid on samuti fakt, me elame halvemini kui eile või üleeile ja sellel on mõju ka annetamisele. Mida sa loobid raha, endal hing niidiga kaelas.
Aga kindlasti on oma mõju ka idiootlikul sõjaparopagandal, mis on igav, valelik ja sageli täiesti nõdrameelne. Ehk oleks mõistlik lollide valedega hoogu pidada, paistab et see solk enam ei toimi. Mõelge, propagandamaod ja -reptiilid, teile makstakse selle eest, mõelge veel. Iga loll lugu tähendab vähem raha ja sokke Ukraina rindemeestele.
Sõda ennast ei saa süüdistada selles, et pole veriseid pealetunge, dramaatilisi vasturünnakuid ja Aleksandr Matrossovi laadi tegelasi, kes oma kehaga vaenlase ambrasuuri katavad, millest pealegi pole eriti kasu, kuulipilduja töötab häirimatult edasi, sihtida on muidugi lalvem, sodi läheb silma.
Ukrainat ei toetata selle pärast, et sõda on põlev, et on hea gladiaatorite võitus ja kui on igav võitlus, siis pappi ei saa – rohkem vaatemängu, kui rindel enam nalja ei saa, siis mina ei maksa. See ei ole õige suhtumine, kogu aeg tuleb maksta, Oidsalu viska tonna, Raag poolteist, kahjuks mitte iga kuu. Rohkem on vaja.
Ma ilmselt väga ei eksi, kui ütlen, et ukrainlaste toetuseta jätmine on vene agressori aitamine ja just see toimub täna, meie annetajad on 12 miljoni andmata jätmisega teinud ukraina rahvuslikule vabadusvõitlusele korvamatut kahju, see on veri Putini veskile. Mingid põhjendused ei ole vastuvõetavad ega usutavad.
Kui korra oled hakanud sõda toetama, siis ole mees ja tee seda kuni sõda on võidetud, ei ole nii, et võtad koerakutsika majja ja kui see kasvab suuremaks ja hakkab rohkem sööma ning karvu ajama, siis viskad tänavale. See on julm. Nii ei tehta koeraga, veel vähem tehakse nii inimestega. Kaevikutes on õigustatud ootus.
Lehtme on muidugi Lehtme ja ta on seda 200%, ikkagi tuleb tuleb aidata, sina ära ole Lehtme, eriti kui sul tonn või poolteist päris kergesti taskust välja käib. Ja kui inimesed enam ei taha anda, siis tuleb raha kogujatel rohkem ja paremini tööd teha, palk ju jookseb. Ei ole näinud et Mondo nutaks, nuta inimene.
Ikka on olnud lurjuseid, kaabakaid ja perverte, sellepärast ei jää sõit seisma. Ükskord sõi Tallinas keegi kokaõpilane taksojuhil istmiku tagant ära, oli selline kannibal. Aga ei lõpetanud tööd taksojuhid, kokad ega ka nende kliendid, söödi ja sõideti edasi. Inimene ei tohi olla vaimselt nii nõrk, et ühe tolguse pärast taganeb liberaaldemokraatlikust maailmakorrast. Nõrk iseloom on hullem kui kerge vaimuhaigus.
INVAKATEGOORIA: MTÜ SLAVA UKRAINI ⟩ Ilmar Raag: ka mina olen süüdi, et ma ei küsinud õigel ajal küsimusi
Nõus, süüdi, ei vaidle vastu. Ent on kergendavaid asjaolusid, eelkõige see, et Helsingi ülikooli teoloogia osakonna audoktori Greta Thunbergi prohveteeringu kohaselt pühitakse inimkond siit planeedilt hiljemalt 21. juunil. Seega ei saa ka sõjakurjategijad kauem vangis istuda kui napp kuu aega.
Hr Raag on saavutanud ühe kõmulise ja ennast alandava sotsiaalmeedia postitusega rohkem kui kõigi oma filmidega kokku, see on tubli tükk tööd, kõnetab laiu masse ja isegi lehed trükkisid ära. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Kuulasin just loengut esimese sajandi varakristlikust raamatust, kus muuhulgas õpetati ära tundma valeprohveteid. Esimene reegel oli, kui prohvet küsib raha või ütleb, anna mulle see või teine, siis on ta valeprohvet. Nii on see olnud juba kaks tuhat aastat.
Raag esineb vabakutselisena: "Olles vabakutseline, olen tagasi lükanud enamiku tööpakkumisi, mis oleksid seganud Ukraina teemadega tegelemist. Reaalselt olen andnud oma tööajast 80 protsenti vabatahtlikus korras Ukraina teemadele."
Vabakutseline on ikka loominguline inimene, vabakunstnik, propagandiste ei peeta kunstiks ja agitaatorit vabakutselisteks. Eriti kui ta kurdab omakasupüüdlikult rahamuret. Prohvet küll, aga kahjuks valeprohvet. Vabakutselistel pole raha, Raag aga tunnistab ausalt, et tal on kahe kuu raha, ilmselt riigiametniku elustiili mõõdupuuga mõõdetud, nii või teisiti valeprohvet.
Kui Jeesus saatis oma apostlid laia ilma, siis ei tohtinud neil olla kaasas sööki, raha vöö vahel, seljas teist tuunikat ega jalas sandaale. Selline on õige vabakutseline varakristliku arusaamise järgi, jalutuskepist piisas.
Mis tähendab, et raha saab otsa ja tuleb tööle minna? Kas geniaalne Lembit Kurvits läks tööle? Kas Jüri Ehlvest alandas ennast kuskil objektil? Kas Uku Masing asus vahvasti riigiametisse? Mõne otsa võisid nad nõrkuse hetkel teha, aga tööle ei läinud, nende iseloom oli kindel nagu Suur Munamägi.
Ei ole ilus tekitada segadust ja häbistada vabakutselisi, kes pühenduvad oma loomingule olenemata sellest, kas on raha või ei ole. Hea kui on raha, aga kui ei ole, siis ei jäeta Ukrainat saatuse hooleks ja ei hakata kuskil kontoris sümboolse tasu eest lolli mängima – see on lihtsalt nõme.
Lisaks on vastutustundetul tööle minekul ka ohvrid ning seda võib võrrelda ettekavatsetud deserteerumisega.
Sanga talus 22.05.2023