Reformierakondlase Kristen Michali juhitud kliimaministeeriumi juures alustas tegevust 17-liikmeline kliimanõukogu, mida juhib arhitekt Tõnis Arjus.
Sarnaselt Covid-19 teadusnõukojale, mille ülesandeks on Eesti valitsuse nõustamine inimõiguste tühistamise, liikumispiirangute ja sundsüstimise vallas, on kliimanõukogu ülesandeks aidata valitsusel välja mõelda uued käsud ja reeglid, millega hakatakse haldama Eesti kliimat.
Michali sõnul on kliimanõukogus "asjatundjad", kes hakkavad pidama "ausat ja avatud arutelu, esitama tarku küsimusi ning andma nutikaid vastuseid". Selle tulemuseks on ministri sõnul "hea kliimaseadus", mis "väiksema keskkonna jalajälje" tingimustes suurendab Eesti "konkurentsieelist".
Kliimaseadus puudutab ilmselt enam-vähem kõiki riigi "vereringlusse" puutuvaid valdkondi: energeetikat, transporti, majandust, elurikkust, ringmajandust jne.
Endise Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi ja tänase kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa sõnul on kliimanõukogu koht "kogu rohereformi elluviimises väga oluline".
Kasemets paljastab ministeeriumi pressiteates, mis moodi "julged küsimused ja avatud arutelu" hakkavad välja nägema:
„Oleme kutsunud Kliimanõukogus osalema väga kõrge kompetentsidega Eesti eksperdid. Me ei oota nendelt inimestelt vaid suletud uste taga taustaarutelu, vaid nii valitsusele, riigikogule kui ka vajadusel teistele soovijatele nõu andmist, suuniste jagamist ning julgeid ettepanekuid, kuidas jõuda toimiva ja mõjusa kliimaseaduseni."
Nõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.
Kliimanõukogu juhiks valiti Arjus, kelle sõnul lasub sellel "suur vastutus". Rohereform tuleb tema sõnul viia ellu kiiresti, kuna olukord kliimaga on kriitiline. Kliimanõukogu esiisik rõhutab, nagu juhtus ka Covidi teadusnõukogu puhul, et kuulata tuleb teadlaseid ja eksperte:
„Kliimaseaduseta ei ole Eestil võimalik tempokalt ning kaalutult jätkusuutlikuma elukorralduse ja majanduse poole liikuda. Tajume nõukogule pandud ülesande suurust ja olulisust ning püüame olla selles protsessis aktiivseks nõuandjaks. Samas on oluline rõhutada, et seaduse väljatöötamine sisaldab paljusid erinevaid koostöövorme, et kõigi inimeste, ekspertide ja teadlaste hääl oleks kuuldud."
Kliimanõukogu koguneb taas oktoobris, millega samaaegselt saab alguse ka seaduse eelnõu koostamine.
Kliimaministeerium on uue kliimaseadusega tegelenud alates juulikuust. Seadus peab saama "küpseks" järgmise aasta kevade lõpuks.
Toimetas Karol Kallas