Alljärgnev on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks värskes uudiskirjas avaldatud kokkuvõte sihtasutuse tegevusest 2015. aastal.

2015. aasta oli meie sihtasutusele pingeline ja sündmusterohke, ent kindlasti ka edukas aasta, millesse mahtus palju võitlust meie ühiste veendumuste eest ning rõõmu ja heameelt saavutatud tulemustest.

Kampaania Riigikogu valimiste tulemuste mõjutamiseks

Aasta alguses pingutasime, et viia läbi laialdane teavituskampaania (kampaania lehekülg riigikoguvalimised2015.ee ei ole enam aktiivne), tuletades inimestele meelde, kes Riigikokku kandideerijate seast surusid rahva tahte vastaselt läbi kooseluseaduse ja millised kandidaadid austavad perekonda ja meie kultuurilist järjepidevust.

vastutama1

Ainuüksi tõsiasi, et kõige agressiivsemalt meie ühiskonna alusväärtusi ründavad Reformierakond ja sotsid kaotasid valimistel oma enamuse parlamendis, omades seal nüüd endise 57 koha asemel vaid 45 kohta, on suur ja oluline saavutus. 40-st saadikust, kes aitasid eelmise aasta sügisel kooseluseadust vastu rahva enamuse tahtmist läbi suruda, osutus tagasivalituks vaid 14 (koos asendusliikmetega 17). Samas pääsesid Riigikokku EKRE ja Vabaerakond, mis mõlemad olid kooseluseaduse suhtes kriitiliselt meelestatud.

Jõudude uus vahekord parlamendis ei võimalda Reformierakonnal ja sotsidel enam üksnes oma häältega valitsust moodustada ja oma teerullipoliitikat jätkata. Tänu sellele on õnnestunud siiani takistada kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimist ja seeläbi perekonna ja abielu tähenduse õiguslikku väärastamist. Muidugi ei ole see nihe üksnes meie sihtasutuse teene, ent kahtlemata on meie tegevus sellele oluliselt kaasa aidanud.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni rünnakud

Seda mõju märkasid loomulikult ka poliitikud ning püüdsid võimuparteide käepikendusena toimiva Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kaudu meile kätte maksta, väites alusetult, nagu kujutanuks meie teavituskampaania endast keelatud annetust parteidele ja kandidaatidele.

Siiski ei kandnud järjekordne püüdlus meie sihtasutuse häält maha suruda ja meile tõsiseid ebameeldivusi valmistada vilja. Politsei lükkas ERJK kaebuse kahel korral tagasi, osutades, et meie ettevõtmiste näol oli tegemist mitte ühe või teise kandidaadi valimiskampaaniaga, vaid erinevate kandidaatide seisukohtadest teavitamise kampaaniaga üksikküsimuses, kusjuures välja olid toodud selle küsimuse suhtes erinevaid pooli esindavad kandidaadid. Just informeeritud ja vastutustundlikud valikud on need, millele saab ehituda tõeline demokraatia, ent samas on arusaadav, miks inimeste informeeritus valmistab valitsusparteidele tuska, raskendades rahvaga manipuleerimist.

Igal juhul ei ole meie püüdlus mõjutada valimiste tulemusi ühekordne ja me ei kavatse tagasi tõmbuda. Vastupidi, järgmisi valimisi püüame mõjutada veel palju ulatuslikumalt, et parlamendis oleks esindatud võimalikult vähe erakondi ja poliitikuid, kes ei hooli meie kultuuri alusväärtustest ja rahva enamuse tahtest.

Ringreis kultuurisõja teemal

Suvel sõitsime taas kord läbi pea kogu Eesti, kohtudes ringreisi käigus inimestega 14-s maakonnakeskuses ning pidades maha hulga arutelusid selle üle, kuidas kaitsta Eesti ühiskonnas meile ühiselt olulisi väärtusi.

Seekordse ringreisi teemaks oli kultuurisõda. Oma ettekannete, presentatsioonide ja ka teiste inimestega salvestatud videointervjuude abil tutvustasime maailmas laiemalt toimuvaid protsesse, üha tugevnevaid rünnakuid elutervete moraalsete põhimõtete vastu ning võitlust nende kaitsmise ja uuesti esiletõstmise eest.

Seekordse ringreisi suuremad kohtumised toimusid Tallinnas ja Tartus, kus organiseerisime konverentsi, kutsudes külalistena esinema mitmeid meie kultuuriliste ja poliitiliste suundumuste pärast südant valutavaid mõtlejaid, nagu Jaak Valge, Henn Käärik, Malle Pärn, Peeter Helme jt.

Suhtlemine meedia ja meie sihtasutuse toetajatega

Lisaks suurematele ettevõtmistele oleme andnud loendamatu hulga intervjuusid, osalenud tele- ja raadiosaadetes, kirjutanud artikleid ning salvestanud ise raadiosaateid ja videokommentaare. Kümnete tuhandete inimestega suheldes oleme nii tava- kui ka elektroonilise posti teel saatnud sadu tuhandeid kirju. Samuti oleme paljudel kordadel kohtunud poliitikutega, et arutada, kuidas saaks poliitilisel tasandil kõige paremini seista meie ühiskonna alusväärtuste eest.

Püsitoetajate programmi käivitamine

Septembris käivitasime püsiannetajate programmi, et panna sihtasutuse tööle stabiilsem rahaline alus. Programmiga liitumise ettepanek sai hea vastuvõtu osaliseks ning tänaseks on sellega ühinenud juba üle 500 inimese. Suur tänu kõigile programmiga liitunuile ning samuti kõigile annetajatele!

pysitoetajad1

Mida suuremaks kasvab meie püsitoetajate ring, seda enam saame Eesti ühiskonna suundumsute mõjutamiseks ette võtta. Seepärast loodame, et meie püsitoetajate programmiga liitub veel palju inimesi ning et lähiaastatel jõuame esmalt 750 ja seejärel ka 1000 püsitoetaja olemasoluni.

Uudiste- ja arvamusportaali OBJEKTIIV.ee käivitamine

Oktoobrikuus avasime oma uudiste- ja arvamusportaali OBJEKTIIV.ee, mille ettevalmistamise nimel töötasime ligi aasta. Portaali avamine on üks olulisemaid asju, millega oleme seni hakkama saanud ning väga paljud inimesed on meile selle kohta ka hulgaliselt positiivset tagasisidet andnud.

Kuigi me ei ole siiani teinud suuri pingutusi portaali lugejanumbrite kasvatamiseks, vaid oleme pigem suunanud oma energia portaali jätkuvaks täiustamiseks ja selle töökorralduse ülesehitamiseks, on Objektiivi külastatud tänaseks rohkem kui 550 000 korral ligi 220 000 kasutaja poolt, mis tähendab, et keskmiselt on olnud iga päev portaalil rohkem kui kolm ja pool tuhat külastust. Seega võib öelda, et kuigi oleme oma meediasüsteemi ülesehitamisega tegemas alles esimesi samme, on meie sõnum jõudnud juba väga paljude inimesteni.

Portaal aitab meil igapäevaselt seista ühiskondlikus arutelus õigete väärtuste ja põhimõtete eest ning suunata seeläbi avaliku arvamuse kujunemist, toimides nõnda meie igapäevases töös hindamatult olulise tööriistana. Igal juhul on avaliku arvamuse väljal täiesti uus element, mis raputab meedia ideoloogilist ühetaolisust ning on selle süvendamisele tõsiseks takistuseks.

Ka meie toetajad on pidanud just portaali OBJEKTIIV.ee käivitamist üheks kõige olulisemaks sammuks meie töös, mille kinnituseks olid tuhandete inimeste annetused.

Sümboolne meeleavaldus Riigikogu ees ja Vabaduse platsil

Novembrikuus, kui kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimiseks tehti riigikogus suuri pingutusi, korraldasime parlamendihoone ees ja Vabaduse platsil sümboolse meeleavalduse, et meenutada valitsejatele elementaarset tõde perekonna tähenduse ning laste fundamentaalsete moraalste õiguste kohta.

Rullisime lahti 600 ruutmeetri suuruse perekonna sümboolikaga lipu (vt pilti kõrvallehel), mis on lehvinud ka Pariisi miljonimeeleavaldustel ning mujalgi, aidates perekonna kaitsjatel rahva tahtest märku anda. Videokokkuvõte meie sümboolsest meeleavaldusest, mida on võimalik vaadata mh portaalist Objektiiv.ee, on tõlgitud 11-sse keelde ning see on levinud ka välismeedias.

Kalender voorustest kui inimeseks olemise kõlbelistest põhialustest

Need on vaid mõned nähtavamad fragmendid meie tööst, milles püüame üha enam panna rõhku sellele, et tõsta esile kõike seda, mis on ilus, tõene ja hea. Just selle pärast koostasime käesolevaks aastaks ilusa kalendri voorustest kui inimeseks olemise põhialustest ning saatsime sellest tuhandeid eksemplare koolidesse üle Eesti. Ilma voorusteta – iseloomuks kujunenud püsivate mõistuse, südame ja tahte heade harjumusteta – ei saa olla ka inimväärseks eluks kõlblikku ühiskonda.

Calendar 2016 esileht

Kalender oli vaid pisike seeme selleks, et voorusi taas au sisse tõsta. Seda seemet peame oma edasise tegevusega aga kastma ja hoidma, et see võiks oma juured sügavale ajada ja sirguda tugevaks puuks.

Mida öelda kokkuvõtteks ja vaadates aastasse 2016?

Kokkuvõttes oli 2015. aasta meie sihtasutusele kahtlemata edukas. Reformierakonna ja sotside teerull on saanud tõsise tagasilöögi, kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimise püüdlused on osutunud ülimalt raskeks ega ole siiani eesmärgini jõudnud ning rahva tahtest mittehoolivate parteide ja poliitikute tegelik pale on suurele osale ühiskonnast tunduvalt selgemaks saanud.

Samuti oleme suutnud käivitada oma enda uudiste- ja arvamusportaali ning astunud seeläbi vastu vasakliberaalse dominandiga meediamanipulatsioonidele, millega püütakse avalikku arvamust painutada ja ideoloogiliselt moonutada. Seejuures ei ole osutunud edukaks püüdlused meie sihtasutuse häält maha suruda ning meid vaikima hirmutada.

Ka 2015. aastal on väga paljud meie truud toetajad näidanud oma annetustega, et nad peavad SAPTK-i usaldusväärseks ja meie tööd vajalikuks – selle eest kuulub neile tuhandetele inimestele meie siiras ja südamlik tänu.

Ka 2015. aastal on väga paljud meie truud toetajad näidanud oma annetustega, et nad peavad SAPTK-i usaldusväärseks ja meie tööd vajalikuks – selle eest kuulub neile tuhandetele inimestele meie siiras ja südamlik tänu. Teiselt poolt on paljude annetajate ja toetajate usaldus pannud meile aga suure vastutuse jätkata alustatud tööd nii hästi kui me oskame, ning kasvada oma pühendumises ja suutlikkuses.

Kuivõrd meie tööpõld muudkui suureneb ning ootused meie suhtes aina kasvavad, siis peame püüdma 2016. aastal ka oma organisatsiooni struktuuri laiendada, et meie ees seisvate ülesannetega paremini hakkama saada.

Meie sihtasutus on tõeline kodanikeliikumine

Niisiis on rõõmustav, et meil on õnnestunud ehitada üles tõeline kodanikeliikumine, mis erinevalt paljudest teistest end kodanikeühendusteks nimetavatest organisatsioonidest rajaneb reaalselt tuhandete kodanike isiklikule panusele ühise eesmärgi nimel. Seejuures peame äärmiselt oluliseks, et SAPTK ei ole endiselt saanud mitte ainsatki senti toetust ei riigilt, Euroopa Liidult ega üheltki teiselt avalikku võimu esindavalt struktuurilt, vaid tegutseb üksnes eraisikute annetuste toel.

Erinevalt paljudest teistest end kodanikeühendusteks nimetavatest organisatsioonidest rajaneb SAPTK tegevus reaalselt tuhandete kodanike isiklikule panusele ühise eesmärgi nimel.

2015. aastal toetus meie sihtasutuse rahastamine üksnes kohalikele annetajatele ning ülekaalukas enamus meie sihtasutuse tuludest moodustub tuhandete väikeannetajate panusest. Kui 2013. aastal toetas meie tegevuse ülesehitamist meie sõprade juhtimisel Poolas tegutsev Piotr Skarga Instituut, siis 2014. ja 2015. aastal ei ole me enam välismaiseid annetusi saanud ja sõltume üksnes eesti eraisikutest annetajate toetusest.

Selline olukord tagab meile reaalse vabaduse ja sõltumatuse seista selle eest, mida peame õigeks ja heaks, ega aseta meid olukorda, kus oleksime sunnitud langetama oma otsuseid lähtudes avaliku võimu esindajate suunistest, nagu mitmed teised nn kodanikeühendused seda teevad.

Igal juhul võimaldab SAPTK-i toetajate pühendunud panustamine meie ettevõtmistesse kasutada meie käsutusse antud rahalisi vahendeid selleks, et 2016. aastal tegevust laiendada ja teha meie põhikirjaliste eesmärkide poole püüdlemiseks ära senisest veel oluliselt rohkem.

Ennekõike pühendume 2016. aastal rahvaalgatuse õiguse taastamise püüdlustele ning meie oma meediasüsteemi ehitamisele. Samuti püüame panna varasemast rohkem rõhku loengute, seminaride ja konverentside korraldamisele ning hariduslike materjalide loomisele.

2016. aasta algus on olnud juba väga huvitav, pidades silmas meie samme otsedemokraatia võimaluste taastamise suunas. Neist sammudest ning seonduvatest plaanidest räägibki  suurem osa käesolevast uudiskirjast.