Malle Pärn. Väljavõte Objektiivi videost.

Kirik on jälle liberaalidel hammaste vahel, sest kuulutab avalikult, et abielu on ainult mehe ja naise liit? Ja valitsev ideoloogia leiab alati liitlasi ka "vaenlase tagalast". Ka kiriku sees on neid, kes üsna agressiivselt kuulutavad, et kirik (oma suuremas osas) kipub oma nõudmistes olema tagurlik ja kuri.

Ikka räägitakse, et kristlased muudkui "vihkavad" – küll kooselluda soovijaid, küll agressiivseid moslemeid, ehkki üks nende olulisemaid käske on armastada ligimest.

Nad armastavadki. Ja peavad isegi lugu. Sellepärast nad ei valeta LGBT-aktivistidele, et nende valitud eluviis on õige ja kahjutu ning nende nõudmised õigustatud, vaid räägivad neile TÕTT igasugu seksuaalfantaasiate ja moraalirelativismi hädaohtudest. Ja sellesama armastuse pärast tahavad nad ka kõiki lapsi kaitsta liig varajase kohustusliku pornograafia eest, millega neid kavatsetakse hakata ahistama juba lasteaiast peale.

Sellepärast nad ei valeta oma kodumaalt põgenejatele, et inimene võib õnnelikult elada ükskõik missuguses maailma paigas, ükskõik missuguse võõra kultuuri keskel. Nad teavad, et inimene saab olla õnnelik ainult rahumeelselt elades oma kodumaal, oma keeleruumis, oma rahva, oma kultuuri ja oma lähedaste keskel. Lopsakad männid ei kasva kõrbes ega palmid põhjamaal.

Kas kristlane peaks kaitsma oma rahvuskaaslast või kuskilt kaugelt sissetunginud kurjategijat, kes tema kodumaa tänavatel märatseb ja endale põhjendamatuid eesõigusi nõuab?

Kui ligimesearmastusest rääkida, siis missugusele ligimesele peaks kristlane appi minema: meil on ju valida KAHE poole vahel? Ühel pool on teatud grupid (LGBT ja muud suguelu mitmekesistamise aktivistid), kes tahavad, et kogu maailm tunnustaks NENDE isiklikke intiimseid ihasid ja soove, ühiskonna tasakaal ei lähe neile korda. Teisel pool on palju suurem hulk inimesi, kes on ju ka LIGIMESED, kelle jaoks perekond praegusel, normaalsel kujul on PÜHA, ja neile on solvav selle võrdsustamine nende meelest ebaloomuliku suhtega…

LGBT seksuaale püütakse näidata tõrjututena, diskrimineeritutena, ent nad ju EI OLE ei tõrjutud ega diskrimineeritud? Neil on kõik samad õigused mis kõigil teistel? Samast soost inimesega ei saa abielluda MITTE KEEGI, sest abielu on täiesti endastmõistetavalt mehe ja naise liit! Kui neile peaks lubatama abielu samast soost inimesega, siis on see ju ERIÕIGUS ja kõigi teiste diskrimineerimine!

Paljude inimeste meelest on homoseksuaalsed suhted ebaloomulikud, me ei saa nende suhtumist hoobilt mingi seadusega ära muuta. Neid vaikima sundida ei ole ka õige. Vägivaldne allutamine mingile seadusele ei pane neid ju teistmoodi mõtlema?

Juhul, kui nad eksivad, kui nad tõesti on "ajast maha jäänud", kui inimese looduslik olemus on 21. sajandil teistsugune kui on olnud eelmised kakskümmend sajandit, siis on võimalik ju kõiki selles mõistlikult, ratsionaalselt ja lausa teaduslikult VEENDA. Seda pole miskipärast suudetud teha, räägitakse ainult mingitest "homoõigustest" ja "võrdsest" kohtlemisest.

Kumba ligimest peaks kristlane eelistama, kas vägistaja ohvrit või hoopis vägistajat ennast? Sest vägistajale saab osaks ju üldsuse halvakspanu? Kas teda tuleks selle halvakspanu eest kaitsta?

Kui tõde on ühiskonna meelest suhteline mõiste, siis võib just nõnda juhtuda. Siis kaalutakse, kumba on kasulikum kaitsta. Kaitstakse seda, kes on valitsuse ja ideolooogia kaitse all, kelle poolel on VÕIM.

Kui kristlane kiidab "armastava ligimesena" heaks LGBT-aktivistide nõudmised, siis ta lööb haava teistele inimestele, nendele, kelle jaoks perekond on püha…

Kas ta peaks appi minema röövlile, kes oma ohvrit mõnitab, või tohib ta minna appi ohvrile, keda röövel mõnitab?

Puust ja punaseks: kummale poole appi minna: kas lastele, kellele tahetakse hakata juba lasteaias kohustuslikku pornokasvatust tegema või nendele, kes seda lasteahistamist ühiskonnas korraldada tahavad?

Kas minna appi sellele, keda sõimatakse tagurlaseks ja vaimuhaigeks ainult sellepärast, et ta kaitseb traditsioonilist ühiskonnakorda – või sellele, kes teda alatult ja alusetult sõimab?

Ligimesearmastus, muide, tähendab ka inimlikkuse ja inimväärikuse kaitsmist!

Eks see ole elus ikka nii, et röövel läheb appi röövlile, ja aus inimene ausale inimesele?