Ma ei väsi küsimast: kuidas meil selle võrdse kohtlemisega ikka on? Mis oleks, kui prooviks õige kasvõi natuke aega seda võrdset kohtlemist päriselt, paneb ette Malle Pärn.
Koroonakriisi ajal manitseti meil konservatiive, kui nad liberaalide vägivaldset käitumist arvustasid: hoiame ometi raskes olukorras kokku, ärme tümitame üksteist!
Aga ükski plakatlik "rahunõudja" ei manitsenud nõnda teist liberaali (ega ka iseennast), kes endiselt suure mõnuga konservatiive tümitas.
Ka praegu räägivad võimurid ahastusega, et miks me ometi ei võiks ühel meelel olla, aga mõtlevad nad ju selle all ikka seda, et kõik terve mõistuse alles hoidnud inimesed peavad vait jääma ja maksuvalitsusele alla andma. Sest nende poolel on e-valmistega kättevõltsitud võim ja äraväänatud õiglus.
Neid ärritab see, et opositsioon püüab neid takistada nende kurjade plaanide elluviimisel.
See kahepalgelisus, need kahesugused kaalud teevad juba füüsiliselt haiget. Sellest räägivad kõik konservatiivid, aga suur hulk inimesi justkui ei saa enam eesti keelest aru.
Ennast liberaaliks nimetav totalitarist räägib võrdsest kohtlemisest, aga ise jagab inimesed vastandlikesse gruppidesse, oma lemmikutele nõuab eesõigusi ja jagab maksumaksjate raha, kõiki teisi manitseb allaheitlikkusele ja tagasihoidlikule solidaarsusele.
Sellele, kes tema sõna ei kuula, kleebitakse inetu silt peale. Ja "vasakäärmuslik" ideoloogiameedia aina võimendab kogu seda hapuksläinud rosoljet.
Jutumärgid siin tähendavad seda, et see ei ole minu hinnang.
Mina ei jaota inimesi karpidesse. Ei ole meil enam vasakut ega paremat, päris äärmusi samuti mitte. Ei ole meil keegi pomme lõhkema pannud, sallivuslased tulistavad küll, aga siltide ja loosungitega, ideoloogiaga, tühistamisega, mitte kahurikuulidega. Õnneks päris trellide taha ei ole veel ühtki konservatiivi pistetud.
Jaotada võiks neid vasakuid-paremaid ehk tänapäeval demokraatideks ja totalitaristideks. Kui neid nende tegevuse põhjal ausalt nimetada.
Totalitaristid nõuavad endile ja oma lemmikutele eesõigusi, mida nad teistele lubada ei taha, kleebivad oma vastastele põhjendamatuid silte ja organiseerivad igasugu poliitilisi intriige. Nad isegi ei häbene seda avalikult tunnistada, et nad demokraate võimu juurde ei lase.
Kas isegi riigivastane tegevus ja maksumaksja raha otsene ja avalik rööviminegi on totalitaristidele lubatud? Eesti Energia on ometi riigiettevõte, valitsusel peaks olema õigus ja võimalus elektri hinda mõistlikkuse piirides hoida – ta ju osaleb selles ülekohtuses hinnarallis?
Et hoiame ometi ühte? Jah, aga kuhu ühte? Kummale poole ühte? Kompromissi ju liberaalid ei tunnista! Nad isegi ei kuula õiglast kriitikat ega arvesta ka rahva vastupanu! Rahvahääletust kardavad nagu vanapagan välku.
Miks me peame ühte hoidma liberaalide mänguväljaku poolele, miks ei võiks me ausalt ja inimlikult kokku tulla mänguväljaku keskele?
Ka liberaalid peavad selleks mõne sammukese astuma. Liberaalid ei ole maailma keskpunkt.
Aga nemad ei kavatsegi seda teha. Nemad jätkavad oma õõnestustegevust. Ikka on Helmed midagi valesti teinud või liiga teravalt öelnud, mida aina korratakse, ja kui ka midagi uut ei lisandu, siis tuuakse värskelt välja vanad äraproovitud kaikad.
Seda aga ei märka mitte ükski liberaal, kui kuskil keegi konservatiivile ülekohut teeb, teda laimab või oma veidraid kujutlusi talle külge kleebib. Või väga rumalate ja alatute süüdistustega kohtusse kaebab.
Miks ükski "inimõiguslane" ega "võrdõiguslane" ei ole mõistnud hukka Vabaduse platsi lapsevankrisõdalast või nokulaulutädit, kes lausa seaduse ja vandeadvokaadi toel teisitimõtlejatelt kriitika eest raha nõudmisega tegelevad ja sõnavabaduse (demokraatliku riigi kodanikuõiguse) tarvitamise eest karistusi nõuavad? Või eurosaadikut, kes tahtis Toompea meeleavaldusel mikrofoniga plehku panna? Või peaministrit, kes saatis ülesärritatud politseikoerad rahumeelsete tänaval (rahumeelselt meeleavalduselt) kodu poole kõndivate inimeste kallale? Või politseid, kes piinas ja mõnitas meest piimamannerguga?
Oh, kui palju on meil juba neid juhtumeid, kus konservatiivide inimõigused on ilma igasuguse õiguskaitselise protestita jalge alla tallatud!
Seda ei märka ükski liberaal, kui viisakuse või hea tava või õigluse vastu eksib liberaalne (loe: totalitaristist) poliitik või puna-ideoloogiline ajakirjanik.
Mitte keegi neist pole siiani kirjutanud ka sellest, et sotsiaalministeerium praktiliselt varastas abivajajate raha ja jagas selle täies elujõus "vähemustele" nende seksirikastamise propagandaks, selle pealesurumiseks kõigile, kuni lasteaialasteni välja. Ja teeb seda ülbelt edasi.
Kui prooviks õige kasvõi natuke aega seda võrdset kohtlemist, kohe päriselt?
Päris võrdset, mitte valelikku, mitte plakatlikku!
Aga see on lootusetu soov, mis mitte kunagi ei täitu, sest totalitaristid ei tagane oma legomaailma valedest mitte sammugi. Nad ilmselt ei ole üldse suutelisedki oma tegusid (või oma isandate käske) ja nende tegude tagajärgi objektiivselt hindama.