Korrakaitseorganist tehti repressiivorgan oma enda rahva vastu, tõdeb Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Miks oli jälle vaja koertega eriüksused Toompea alla välja tuua?
Teiste valitsuste ajal ei ole kunagi mitte ühtki meeleavaldust, isegi mitte tõrvikurongkäiku, turvanud täies relvis koertega eriüksuslased! Ka ei ole neid kunagi kutsutud linnas parkimist korraldama! Selle valitsusega sai alguse "uus" poliitika politsei tegevuses: ebaproportsionaalne vägivald ja rahva hirmutamine. Korrakaitseorganist tehti repressiivorgan. Oma rahva vastu. Ja see oli juba teine selline operatsioon!
Ilmselgelt oli sellelgi operatsioonil üks kindel eesmärk, mille see ka vähemalt osaliselt täitis. Rahumeelne rahvas oli vaja vihale ajada, et saaks neid süüdistada vägivallas ja "korravalvuritele" vastuhakkamises ja oleks võimalik meedias avalikult halvustada neid inimesi, kes selle vasallvalitsuse tegevusega rahul ei ole.
Meeleavaldus oli lõppenud, seal oli vähemalt paar tuhat inimest, kui mitte rohkem, selge ju, et lahkujad täitsid sõidutee, mis pealegi oli blokeeritud, seega, seal ei olnud liiklust, peale selle ühe auto, mille juhile hakati demonstratiivselt teostama näidishukkamist. Ikka selleks, et rahva hulgas rahutust provotseerida. Tõestage, et see nii ei olnud! Lasteaia lapsed ehk usuvad?
Eriüksusi ja koeri on vaja siis, kui tegemist on tõepoolest ohtliku olukorraga, kui minnakse kinni võtma relvastatud ohtlikku kurjategijat. Rahumeelseid meeleavaldajaid ei minda terroriseerima relvade ja koertega! Ma ei usu, et siseminister või politseiülem seda ei tea. Kumbki neist ju selle käsu andis?
Muide, Pronksiöö märatsemist vaatas rahumeelne politsei kõrvalt, ei olnud seal relvi ega koeri.
Kas vasallvalitsus peabki rahvavaenulikku poliitikasse kriitiliselt suhtuvaid inimesi kaabakateks? Jah, kriitikud tarvitavad karme epiteete, mitmeid kordi korrati meeleavaldusel sõnu "kuritegelik" ja "kurjategijad", aga kuidas teisiti nimetada seda poliitikat, mida praegune valitsus teeb? See on teerull, see on oma rahva ründamine tankidega! Teerullile ei saa vastu hakata alandliku palvekirjaga!
Lausa piinlik oli vaadata teleuudiseid, kus peamiseks sündmuseks tõsteti konflikt meeleavalduselt lahkuvate inimeste ja neid inimesi agressiivselt ründava politsei vahel, rahumeelne meeleavaldus, kus sadade tuhandete inimeste mõtteid välja öeldi, oli nagu teisejärguline – kõmutelevisiooni ei huvita mõistuspärane tegevus. Pettusin Kanal 2-s, kelle uudiseid ma viimasel ajal olen kõige meelsamini vaadanud. Nad on vahel ka päris adekvaatselt sündmusi edasi andnud. Seda meelavaldust kajastati kuulekalt läbi liberaalide kõverpeegli.
Kas politseil oli televisiooniga kokku lepitud koht ja aeg, kus rahvast hakatakse provotseerima? Kuna Toompeal oli kõik rahulik, siis kuskil tuli ju see intsident ometi lavastada, sest nii suurt piketti ei saa ju jätta diskrediteerimata. Kindlasti oli politseiülemale antud käsk anda politseinikele vaba voli või isegi käsk rahvast provotseerida. Lihtsalt valesti pargitud auto juhti ei oleks küll vaja käeraudades politseisse viia? Seda oli vaja selleks, et rahvast vihale ajada. Iga terve õiglustundega inimene reageerib ülekohtule, kui see tema silme all sünnib. Muidugi emotsionaalselt, sest tavainimest ei ole treenitud oma emotsioone igas olukorras vaos hoidma. Meil on põhiseaduslik õigus vastu hakata, kui võim tarvitab rahva kallal vägivalda. Meil on põhiseaduslik õigus riigivõimu kuritarvitajate ülekohtu peale vihastada ja sellele vastu hakata!
Videolt oli näha üks eriti "eesrindlik" maskistatud eriüksuslane, kes lausa hüsteeriliselt inimesi ründas, sikutas ja nende peale karjus. Ja koerajuht, võimalik, et asjatundmatu asendaja sellele, kes vaktsiini pärast lahti lasti, tõukas rahulikke tänaval seisvaid inimesi, ta ju põhimõtteliselt jagas inimestele hoope vastu rinda, usun, et see oli isegi valus, mitte ainult alandav, et "mis sa kaabakas siin passid, kao minema!" Ühe inimese tõmbas seljatagant pikali maha ja lasi koeral talle lausa näkku haukuda.
Demokraatliku riigi politseinik nii ei käituks, ta lastaks selle eest kindlasti töölt lahti. Aga liberaalses düstoopias tohib ideoloogiateener teha kõike, et vaigistada õiglast kriitikat.
Kas mäletate, missugune möll läks lahti terves maailmas, kui Ameerikas üks politseinik tänaval talle vastu hakkavale mustale pätile teda kinni võttes jala kaela peale pani? Blõmm ja nii edasi, mustad märatsesid, röövisid kauplusi, peksid ja tapsid inimesi, sundisid neid põlvitama ja andeks paluma, – ja liberaalid laulsid halleluuja ja muudkui põlvitasid!
Kas rahutusteks on õigus ainult mustanahalistel? Kui oled valge, siis ole vait ja täida käske, pane õlg alla ja ole kolmega kindlam, isegi siis, kui sured. Siis andsid oma panuse "teaduse" arengusse ja osalesid positiivselt miljardäride rikastumise protsessis.
Siin tehti suur skandaal sellest, et eriüksuslasi loobiti pehme lahtise lumega, üks eriüksuslane läks selle peale marru ja tormas lumeviskaja suunas. Kujutage ette, kui jube, politseile karjuti "häbi" ja muid solvanguid? Oi, politseinikud solvusid!
Need solvujad, nagu ilmselt meie suurim "solvajate" kohtussekaebaja Rita Holmgi, unustavad alati ära selle, mida nad ISE tegid enne seda, kui neid "solvama" hakati, ja mille pärast neid "solvama" hakati! On see lihtsalt piiratud mõtlemine, häiritud reaalsusetaju või ülim silmaklappidega enesekesksus ja loomuliku enesekriitilise meele puudumine? Tema tohib kõiki solvata, laimata, rünnata, ebasündsalt käituda, vägivalda tarvitada, aga kui keegi tema tegevust kritiseerib, siis ta solvub, tõstab kisa ja hakkab valuraha nõudma?
Inimeste subjektiivne hinnang, vastukaja kellegi käitumisele ei ole solvamine! Kui inimestel oli häbi politseinike vägivaldse käitumise pärast, siis oli neil õigus seda ka välja öelda. Selleks on meil kõigil põhiseaduslik õigus. Kes ei kannata kriitikat, see ärgu sekkugu ühiskondlikku ellu, siis ei anta talle ka hinnanguid. Politseisse ei tohiks võtta tööle nõrganärvilisi hellikuid ega hüsteerilisi vägivallatsejaid.
Eriti tugevate närvidega peaks olema eriüksuslased, samuti koerajuhid, sest koer ju tunnetab oma juhi viha, mida oligi videotelt näha, koer ju ISE ei otsusta, kes on ideoloogiline vaenlane, kelle peale ta peab vihaselt haukuma, tema lähtub sellest, kes teda juhib. Ja see juht oli rahva peale vihane, mida ta ei tohiks olla, sest see on tema rahvas, mitte mingid röövlid ja kaabakad.
Emotsionaalsus on hea omadus, kui on tegemist kunstniku, muusiku, näitlejaga, aga ei sobi sugugi politseinikule! Politseinik peab ka keerulises olukorras suutma kainelt tegutseda. Kui on ette juba karta rahutusi, siis peab politseinik olema see, kes rahvast RAHUSTAB, mite see, kes rahutusi õhutab ja õli tulle valab.
Lisan mulle sõnumina saadetud pealtnägija kirjelduse:
"Tulime peale Toompea meeleavaldust Toompealt alla autode juurde, rahvast oli palju, aga kõik olid lõbusad ja naeratavad, tohutult oli lapsi kaasas. Minu ees kõndis noorpaar pisikese lapsega, pakun kuskil 1-1,5 aastasega. Mees istus rooli, naine paigaldas lapse ja istus autosse, sel hetkel kargas juurde see, kes paneb trahvi kviitungeid, naine tuli autost välja, et võtta kviitung. Siis tuli ka juurde roheline mehike, kes rebis lipu auto küljest ja tõukas naist, ise astudes lipule peale. Seepeale tuli autost välja mees, et oma naist kaitsta. Kokku jooksis 4-5 rohelist ja väänasid mehe maha, väga jõhkralt ja vedasid oma kongi. Rahvas tõkestas seepeale auto tee, nõudes, et mees vabastataks, algas nügimine roheliste poolt, koos koeraga, inimesi, kaasa arvatud meie, lükati, et me auto eest läheks. Lõpuks 1 laps, pakun 8-9 aastane, võttis lund ja viskas rohelise pihta, siis liitusid MÕNED kes viskasid pehmet lahtist lund, sest palle ei andnud selle ilmaga teha, lumi ei hakanud kokku, roheliste ülbus oli õudne, tõugati, rebiti just vanureid, üks vanaisa tõmmati selja tagant tänavale maha ja koer lasti ta rinnale hüpata ja talle näkku haukuda, püüdsime sekkuda, et vanake püsti aidata, kuid ega väga ei saanud, sest meid lükati jõuga peaaegu pikali. Minu taga oli Postimehe ajakirjanik, kes filmis. Ei usu, et ta juhuslikult seal oli. Lõpuks nad jõuga edasi sõites lükkasid inimesed auto eest ära, see oli õnn, et keegi rataste alla ei jäänud. Tundus, et nad ei oleks sellest hoolinud. Minu ees seisis politsei riietes väga suur mees koos väikse politsei piigaga, kelle silmis oli hirm ja ta hoidis end selle suure mehe varju, mul pisarad jooksid, sest vaatepilt, kuidas vanureid tuuseldati, oli õõvastav. Pisarates pöördusin selle suure mehe poole: MIKS TE SEDA TEETE, TEIL JU KA PERED KODUS JA EMAD, ISAD. Mille peale see mees lõi silmad maha, küsisin veel kaks korda, selle peale lasi ta oma käed alla ja kõndis hoopis eemale. Ma pole ammu näinud nende silmis nii palju häbi. Edasine oli muidugi orienteerumine koha peal, otsustati minna Vabaduse väljakule, kõik autod kellel olid lipud, neid takistati, tekkisid ummikud ja seda just politsei tõttu, sest nad ei lasknud autosid läbi, meie käest küsiti isegi, kas vahukustuti pole aegunud ja vaadati rehvi mustrit. Ummikus! Kuskilt polnud neil kinni hakata, aga kinni hoiti meid ikkagi."