Revolutsioon on Eestis otsustanud oma laga keset agoraad laiali kallata, tundmata häbi Eesti Vabariigi põhiseaduse, parlamentarismi, rahva hoiakute ja otse loomulikult mitte loomuseaduse ja terve mõistuse ees. Raske pole üksnes tervemõistuslikel inimestel, vaid ka revolutsiooni endistel eesrindlastel, kes nüüd loksuvad tagumistes vagunites, tunnistab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kommentaaris.

Tallinna homoparaadi, valitsuse paanilise homoabielu läbisurumise ja saatkondade vikerkaareliputamisega oleks nagu Eestis maha lõhutud tamm, mis senini on suurte lahmakatena lekkinud, kuid ühikonna eetilise tunnetuse riismetega lapituna imekombel siiski koos püsinud.

Valevalitsuse paaniline vajadus suruda "homoabielu" juuni kuus läbi koos maksutõusude ja perehüvitiste kärpimisega, sidudes need jõumeetodil parlamentarismi head tava rikkudes, valitsuse usaldushääletusega kõneleb tähelepanelikumale jälgijale millestki laiemast.

Ilmselt kogeme me parasjagu välisriikide ja meie "liitlaste" sekkumist Eesti poliitikasse, kelle seast esimest jõuhooba peab enda käes Ameerika Ühendriigid, mille suursaatkonna ees lehvis "uhkuse kuu" puhul enam isegi mitte lihtne vikerkaarelipp, vaid mingi segu sootüsistamise, interseksuaalsuse ja mittebinaarsuse vaimuhaiguste sümbolitest, ühendatuna tänaseks juba vaat-et klassikalise ja traditsioonilise omasooiharuse propagandasümboliga.

Vahemärkusena olgu öeldud, et nö homoliikumise ortodoksid ja vanakooli õiguslased LGBT-liikumise algpäevilt tunnevad ennast uue sootüsistamise propaganda puhul üha viletsamalt ja kõrvalejäetumalt.

Soomekeelses Twitteris kohtasin korduvalt lesbiaktiviste, kes protesteerisid häälekalt Soome meelevigase "transseaduse" vastu, sest sellega muudetakse soomääratlus arvamuspõhiseks. See aga tähendab, et kord aastas võib mõni turske habemik ilma kirurgilise tüsistamisetagi minna registriametisse ja "muuta oma sugu" naiseks, seejärel aga jalutada sisse naiste saunadesse ja riietusruumidesse, nagu õige naine kunagi.

Kui ta peaks seadust rikkuma ja vangi mõistetama, on riigil kohustus panna ta naistevanglasse. Juba aasta pärast võib aga jässaka habemiku enesemääratlus muutuda ning olles taas üles leidnud oma hetkeliselt kaotatud arvamuspõhise maskuliinsuse, määratleda end riigi ees taas mehena.

On selge, et enda soo seltskonda eelistavad naishomoseksuaalid võivad naiste paberitega esineva habemiku kohalolu naistesaunas või riietusruumis kogeda natukene häirivana ning Twitteris kõlaski häälekalt nende protest. Tragikoomiline oli aga ülejäänud progressiivide reaktsioon, kui umbes Tarmo Jüristo vanused, natukene kiilanevad, Soome liberaalsed salgamehed saabusid murelike lesbistide kommentaariumisse neile sõrme vibutama ja neid süüdistama. Milles? No eks ikka viha lõõtsumises, sallimatuses ja transfoobias.

Oh jaa, revolutsioon sööb oma lapsi ja sestap ma ei imestaks kui orjameelsele Eesti välisministeeriumile, mis kooskõlas USA saatkonna aktsiooniga pani ka enda majale "traditsionaalse homolipu" lehvima, tuleks Kentmanni tänavalt järgmistel aastatel juba noot stiilis "noomime teid vennalikult mittepiisava inklusiivsusastmega ja tendentsiaalselt transfoobse vikerkaarelipu eksponeerimise pärast. Üks kord on teie geograafilist ja kultuurilist piiratust arvesse võttes veel andeksantav, ent järgmistel kordadel eeldame juba korrektse ja transinklusiivse vikerkaarelipu heiskamist."

Ametnikud löövad kulpi, hääletavad reformi ja tõmbavad järgmisel aastal vardasse juba transinklusiivse lipu, kus igale tähestikurahva tähele vastab oma värv.

Sest ega me ju ometi mingit muutinit siia ei taha?

Kui vaadata, kuidas loomuvastast ideoloogiat tähistav sümboolika ehib ka haridusministeeriumi hoonet, tuleb mainida väga sünget perspektiivi eelkõige kristlikele lastevanematele ja kristlikele erakoolidele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas nimelt Varro Vooglaiule, et kõik koolid Eestis, ka kristlikud erakoolid, peavad jälgima riikliku programmi ning hakkama peale samasooliste abielu seadustamist õpetama, et samast soost isikud saavad omavahel abielluda ning et see on normaalne. Ehk aset leiab täpselt see, mida meie siin SAPTKs ja Objektiivis oleme teile 10 aastat rääkinud. 

Revolutsioon on seega Eestis otsustanud oma laga keset agoraad laiali kallata, tundmata häbi Eesti Vabariigi põhiseaduse, parlamentarismi, rahva hoiakute ja otse loomulikult mitte loomuseaduse ja terve mõistuse ees. Nüüd ei hoita midagi tagasi ja tervemõistuslikel inimestel hakkab olema üha raskem. 

Mida teeme meie? Me seisame ja ei tagane sammugi. Kui revolutsioon nii soovib, siis me süvendame lõhet. Me ei kavatse õlgu kehitada ja laiali minna, me ei kavatse mitte midagi unustada ning teeme seda, mida ütlesime välja deklaratsiooniga abielu ja laste kaitseks. 

"Me kinnitame, et ei tunnista abieluna ühtegi ühendust, mis lahkneb abielu loomuseaduslikust tähendusest mehe ja naise liiduna; 

et seisame otsustavalt vastu loomuvastase abielukäsitluse õpetamisele lasteaedades ja koolides ega luba oma lastel osaleda kooliprogrammides ja tundides, milles õpetatakse riigi poolt moonutatud arusaama abielust;  

et käsitleme Eesti Vabariigi riigikogu otsust abielu ümber määratleda õigustühise ja rahvast sügavalt lõhestava riigivõimu kuritarvitamisena, millele astume vastu kõikide seaduslike vahenditega ning mille pöörame esimesel võimalusel tagasi."