Alates kooseluseaduse vastuvõtmisest 9. oktoobril 2014 on tehtud korduvaid katseid selle tühistamiseks, kuid kõik need püüdlused on poliitikute reeturlikkuse ja vassimise tõttu kahjuks liiva jooksnud. Seetõttu on enne valimisi oluline valijatele taas meelde tuletada, millised poliitikud ja erakonnad on võidelnud kooseluseaduse tühistamise eest ning kes on asunud selle seaduse kaitsele.

Esimese eelnõu (149 SE) kooseluseaduse kehtetuks tunnistamiseks esitasid 23. novembril 2015 kaksteist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE)ja Keskerakonna fraktsiooni liiget: Martin Helme, Mart Helme, Jaanus Karilaid, Vladimir Velman, Märt Sults, Peeter Ernits, Olga Ivanova, Erki Savisaar, Siret Kotka-Repinski, Dmitri Dmitrijev, Raivo Põldaru, Uno Kaskpeit.

Eelnõu algatajad leidsid, et kooseluseaduse vastuvõtmisega mitte ei liidetud vaid lõhestati ühiskonda ning et seaduse korrektse vastu võtmise jaoks puudus eelmises riigikogu koosseisus vajalik häälte hulk. Samuti on rakendussätete vastuvõtmine endiselt takerdunud ning need, kes hääletasid omal ajal kooseluseaduse vastuvõtmise poolt, ei soovi täna enam oma seadusandlikku tööd lõpuni viia.

“Selline halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale,” deklareeritakse eelnõus, mistõttu soovivad eelnõu algatajad kooseluseaduse tühistamisega lõpetada tekitatud segaduse ja taastada endise ühiskonna enamust rahuldava olukorra.

Riigikogu õiguskomisjon tegi 2016. aasta 9. veebruari istungil esmalt ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kuna see ettepanek ei leidnud komisjonis toetust, tehti riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel välja hääletada. 16. veebruaril 2016 hääletatigi eelnõu suures saalis 41 häälega menetlusest välja, vastu oli 39 saadikut.

Seejuures osutusid reeturlikeks just mitmed IRL-i saadikud, kes hääletasid kas kooseluseaduse tühistamise eelnõu vastu (Marko Mihkelson) või jätsid lihtsalt hääletamata (Raivo Aeg, Kalle Muuli, Mart NuttJuhan Parts, Einar Vallbaum), hoolimata sellest, et varasemalt on võetud nii kooseluseaduse vastane positsioon kui ka väljendatud toetust kooseluseaduse tühistamisele. Näiteks väljendas toonane IRL-i peasekretär Priit Sibul juba 2011. aastal selgelt, et kehtib partei varasem seisukoht, et samasooliste abielu ei ole vaja ühegi seadusaktiga reguleerida.

Kuigi erakond oli selles küsimuses lõhestunud, toetas siiski enamus IRL-i saadikutest kooseluseaduse tühistamist. Eelnõu poolt hääletasid: Siim KiislerAivar KokkViktoria Ladõnskaja-KubitsAndres MetsojaHelir-Valdor SeederPriit SibulKen-Marti Vaher ja Maire Aunaste, kes tegi seda küll vaid pelgalt eksitusest. “Selline hääletamine oli kahjuks inimlik eksitus, sest hääletasin viimasel hetkel ja loomulikult enda arvates menetlusest välja arvamise poolt,” selgitas Aunaste. “Olin eelnevalt kuulanud tund aega ainult Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajate juttu, mul käed isegi värisesid ja hääletasin valesti.”

Tunamullu on nimevahetuse läbinud partei Isamaa juhtpoliitikud aga taas rõhutanud kooseluseaduse tühistamise vajadust. 2017. aasta kevadel ütles Seeder Eesti Päevalehele antud intervjuus, et “kindlasti ei peaks rakendusakti vastu võtma ja kooseluseadus sellisel kujul, nagu ta vastu võeti, oleks mõistlik tühistada,” kuna see tekitas väga suure õigusliku segaduse ning selle menetlemine riigikogus tekitas enneolematult suuri pingeid. Samuti ei kannata Seederi arvates kriitikat ka kooseluseaduse eelnõu kvaliteet, mistõttu ei pea kooseluseaduse vastuvõtmist Eesti Vabariigis õigeks.

Samuti tahab muuta kooseluseaduse kehtetuks isamaalasest justiitsminister Urmas Reinsalu, kes leidis 2017. aasta augustis, et õigeks ei saa pidada sellist olukorda,kus tänaseni pole vastu võetud kooseluseaduse rakendusakte, kuna puudub poliitiline üksmeel.

In corpore ehk täies kooseisus ning parteiliini hoides avaldasid eelnõule toona toetust aga nii EKRE kui ka Keskerakonna saadikud.

EKRE aseesimees Martin Helme juhtis ühtlasi tähelepanu sellele, et eelnõu esimene lugemine paljastas lõplikult, et Vabaerakond on kooseluseaduse küsimuses poolt vahetanud: “Pool Vabaerakonna fraktsioonist andis oma selge toetuse kooseluseaduse jätkamise poolt ja oli vastu selle tühistamise eelnõule.”

Samuti rõhutas Helme, et vaatamata sellele, et nii Vabaerakonna liikmed kui paljud teised on väljendanud soovi, et kooseluseaduse teema võiks laualt kaduda, ei kao see teema aga kuhugi ning nad kavatsevad eelnõu esimesel võimalusel uuesti esitada: “See teema ei kao ära seni, kuni kooseluseadus on jõus ja meie tegeleme selle tühistamisega. Me esitame tühistamise eelnõu kohe uuesti ja tegeleme ka vajalike häälte kokkuajamisega.”

“See teema ei kao laualt ära,” rõhutas Martin Helme uuesti, kuna “kooseluseadus on seadus, mis võeti vastu pettusega, Riigikogu ja rahva enamuse toetuseta ning retoorika, mis sinna juurde käib – miks me lõhestame ühiskonda – ei ole pädev.” Helme on kindel, et ühiskonda lõhestavad tegelikult hoopis need, kes toetavad kooseluseaduse jõusolemist ja jätkamist.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid nentis, et kooseluseaduse tühistamise eelnõu menetlemise käigus on kinnitust saanud rahvasaadikute põhimõttelagedus ja äraostetavus, mistõttu on Eestis hädavajalik taastada võimalus parteid rahva poolt korrale kutsuda. Eriti kurvastas teda mitmete saadikute alt ära hüppamine, kellele oli küll lootnud, kuid kes otsustasid oma valijaid alt vedada:

“Põhjust pikalt peeglisse vaadata on Peeter Ernitsal ja Mailis Repsil Keskerakonnast, kes väidavad, et ei toeta kooseluseaduse läbisurumist, ent samas puudusid eilselt istungilt, Igor Gräzinil, Kalle Laanetil, Deniss Boroditšil ja Aivar Sõerdil Reformierakonnast, kel pole piisavalt mehisust, et mitte alistuda oma partei diktatuurile ja hääletada vastavalt oma südametunnistusele kooseluseaduse tühistamise poolt, Andres Herkelil, Külliki Kübarsepal ja Artur Talvikul Vabaerakonnast, kes on nimetanud kooseluseaduse läbisurumist seadusandlikuks pettuseks ja uskumatuks juriidiliseks praagiks, ent kes sellest hoolimata ei suuda mobiliseeruda selle pettuse ja praagi tühistamiseks, Juhan Partsil, Mart Nutil ja Raivo Aegil IRL-ist, kes jätsid pragmaatilistest kaalutlustest lähtuvate sobingute tõttu kooseluseaduse tühistamise poolt hääletamata, olgugi et IRL väidab end mitte kooseluseadust toetavat.”

Kooseluseaduse tühistamise teine katse

22. veebruaril 2016 algatasid viisteist Eesti Konservatiivse Erakonna ja Keskerakonna fraktsiooni liiget uue samasisulise eelnõu (185 SE) kooseluseaduse kehtetuks tunnistamiseks. Seekordseteks eelnõu algatajateks olid Mart Helme, Martin Helme, Jaak Madison, Henn Põlluaas, Uno Kaskpeit ja Arno Sild EKREst ning Jaanus Karilaid, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Viktor Vassiljev, Rein Ratas, Martin Repinski, Olga Ivanova, Erki Savisaar ja Raivo Põldaru Keskerakonnast. Nagu eelmiselgi korral, otsustas riigikogu õiguskomisjon 2016. aasta 11. aprilli istungil võtta eelnõu küll täiskogu päevakorda, kuid ühtlasi tehti taaskord ka ettepanek see suures saalis tagasi lükata.

10. mail 2016 toimus riigikogus kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu esimene lugemine, kus esines ettekandega ka EKRE aseesimees Martin Helme, kes tõi oma kõnes välja, et Eesti ühiskonnas ei ole kunagi olnud mingit nõudmist samasooliste suhete riikliku reguleerimise järele:

“Seda ei olnud siis, kui see seadus algatati, seda ei olnud siis, kui kooseluseadus vastu võeti ja seda ei ole ka praegu. Veel sellel aastal läbi viidud arvamusküsitlused näitavad, et ühiskondlik arvamus selles küsimuses on küllaltki paika loksunud, sõltuvalt sellest, kuidas esitada küsimus või mida küsida ja sõltuvalt ka muudest metodoloogilistest aspektidest. Laias laastus 2/3 Eesti inimestest ei poolda kooseluseadust, ei poolda selle kooseluseaduse rakendamist, või kui küsitakse teistpidi, siis laias laastus seesama 2/3 või kuskil 60% Eesti inimestest leiab, et kooseluseadus tuleks tühistada.”

Samuti toonitas Helme, et kuna EKRE arusaamist mööda võiks Eesti olla demokraatlik riik ehk riik, milles kehtib rahva võim, siis ei tohiks olemas olla mingeid instantse, kes võivad kehtestada seadusi, mis pole rahva heakskiitu pälvinud. Vastasel juhul lõhestatakse seeläbi ühiskonda, õõnestatakse poliitilise protsessi legitiimsust, rikutakse õigusriigi põhimõtteid ning saavutatakse ühiskondlik polariseerumine, mille tagajärjel ei ole teatud küsimuste üle isegi enam võimalik ratsionaalselt ja mõistlikult vaielda, ilma et lendaksid solvangud, süüdistused ja loosungid. “See ei ole ühelegi ühiskonnale hea,” nendib Martin Helme.

Uudisteagentuuri BNS tellimusel 9.–16. märtsini 2016 läbi viidud TNS Emori uuringu kohaselt pooldab aasta alguses jõustunud kooseluseaduse tühistamist 48 protsenti Eesti inimestest ning kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist toetab samal ajal kõigest 34 protsenti vastanutest ning 18 protsenti ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Seejuures on kõige suurem ehk 62-protsendiline toetus kooseluseaduse tühistamisele mitte-eestlaste seas ning eestlaste seas jagunevad arvamused selles küsimuses enam-vähem pooleks.

Seejuures on veel tähelepanuväärne, et toonase küsitluse andmetel ei ületanud kooseluseaduse rakendusaktide toetus 50 protsendi määra isegi rühmades, mis seda kõige enam toetasid ehk alla 35-aastaste (46 protsenti), kõrgema sissetuleku- (45 protsenti) ja haridusega (46 protsenti) inimeste hulgas.

2016. aasta jaanuaris MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust Eesti Vabariigi kodanike väärtushinnangute kohta selgus aga, et koguni 60 protsenti Eesti inimestest on vastu samasooliste paaride õigusele registreerida oma kooselu. Sealjuures oli eestlastest samasooliste kooselu registreerimise vastu 57 protsenti ning venelastest koguni 77 protsenti.

11. mail 2016 aset leidnud hääletusel otsustas riigikogu täiskogu rahva meelsusest hoolimata häältega 47 poolt, 36 vastu eelnõu taaskord menetlusest välja arvata. Ka seekord kordus sisuliselt sama muster – EKRE ja Keskerakond toetasid taaskord üksmeelselt kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu ning Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletasid eelnõu sama üksmeelselt maha. Tugevalt lõhestatud olid aga taaskord IRL ja Vabaerakond.

Nagu eelmiselgi korral hääletas kooseluseaduse tühistamise eelnõu poolt vaid vabaerakondlane Jüri Adams, ülejäänud fraktsiooni liikmed hääletasid kas vastu või jätsid üldse hääletamata. Isamaalastest hääletasid eelnõu maha Raivo Aeg ja Maire Aunaste ning hääletamata jätsid Kalle Muuli, Mart Nutt, Juhan Parts ning Marko Mihkelson, kes puudus.

Eelnõud toetasid samad IRL-i saadikud nagu eelmiselgi korral – Siim Kiisler, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Ken-Marti Vaher ning lisaks veel ka Einar Vallbaum, kes otsustas seekord siiski hääletusest osa võtta.

Hääletustulemust kommenteerides konstateeris Martin Helme taaskord, et Vabaerakond on “lõplikult loobunud seismast oma programmis ja valimisplatvormis antud lubadusest seista traditsioonilise perekonna kaitsel. Ainult Jüri Adams toetas ettepanekut tühistada kooseluseadus.”

“Teine areng on see, et varem hääletamisest eemale hoidnud reformierakondlased, kes on valjult väljendanud oma vastuseisu kooseluseadusele, andsid sel korral siiski hääle eelnõu tagasilükkamise poolt. Ühtlasi oli kogu Reformierakonna fraktsioon täies koosseisus kohale aetud,” nentis ta täiendavalt.

SAPTK juhatuse esimees Vooglaid leidis aga, et seekordne hääletustulemus on järjekordseks kinnituseks sellest, kui vähe maksavad paljude saadikute jaoks elementaarsed moraalsed ja ka õigusriigile omased põhimõtted ning kui kergesti ollakse valmis neid poliitiliste kompromisside nimel peenrahaks vahetama.

“Ilmselt on paljudel valijatel tunne, et neid on petetud, sest terve rida saadikuid, kes rääkisid valimiste eel suure suuga sellest, kuidas nemad hakkavad parlamenti pääsedes seisma loomuliku perekonna kaitsel, on oma sõnadest taganenud,” märkis Vooglaid.

Vooglaiu sõnul mõistavad paljud kooseluseaduse tühistamise poolt hääletamata jätnud või koguni selle tühistamisele vastu seisnud saadikud, et valetamise ja vassimise teel, head õigusloometava eirates ja vastu rahva enamuse tahtmist läbi surutud ning elementaarseid moraalseid põhiprintsiipe tugevalt riivav seadus tuleks tegelikult tühistada, ent alistudes partei ja lobistide survele jäetakse see, mis oleks õige ja väärikas, lihtsalt tegemata.

Näiteks toetasid teiste seas kooseluseaduse tühistamise seaduse tagasi lükkamist ka reformierakondlased Igor Gräzin, Aivar Sõerd ja Kalle Laanet, kes olid Objektiivi toimetusele teadaolevalt olnud varasemalt kooseluseaduse vastu.

Kooseluseaduse tühistamise kolmas katse

Kolmandale kooseluseaduse tühistamise katsele läks Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioon juba üksinda, algatades sellekohase eelnõu (461 SE) 2017. aasta 15. mail.

Martin Helme ütles järjekordset kooseluseaduse tühistamise eelnõud kommenteerides, et kuna vahepeal on vahetunud nii valitsus kui ka nelja parlamendierakonna juhid ning nii “Reformierakond, Vabaerakond kui ka IRL on viimasel ajal teinud suuri sõnu ja võtnud konservatiivsemaid poose”, siis pakub EKRE “nende erakondade poliitikutele võimaluse tõestada, et nad ei ehi end võõraste sulgedega ega teeskle kedagi, kes nad tegelikult ei ole”:

“Kui nad on konservatiivid, siis nad toetavad meie ettepanekut ja hääletavad kooseluseaduse tühistamise poolt. Suhtumine kooseluseadusesse on konservatiivse maailmavaate lakmustest. Keskerakonnale on meie eelnõu aga põhimõttekindluse tuleproov, sest opositsioonis olles nõudis Keskerakond samuti kooseluseaduse tühistamist.”

Ühtlasi lisas Helme, et Konservatiivne Rahvaerakond ei loobu kooseluseaduse vastu võitlemisest enne, kui see on tühistatud:

“See on meie jaoks maailmavaateline ja põhimõtteline küsimus. Kooseluseadus on halb õigusloome praktika, sest ilma rakendusaktideta on kooseluseaduse kehtivus jätkuvalt vaieldav. Veelgi olulisem on see, et Eestis pole kunagi olnud demokraatlikku tellimust kooseluseaduse vastuvõtmiseks, enamik Eesti rahvast kooseluseadust ei toeta.”

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaesimees Mart Helme deklareeris aga, et kooseluseaduse tühistamine on üks EKRE tingimustest valitsusse minnes, nimetades seda koguni “vankumatuks punaseks jooneks.”

2017. aasta augustis tegi justiitsminister Urmas Reinsalu valitsusele ettepaneku toetada EKRE poolt algatatud kooseluseaduse tühistamise eelnõud, et lõpetada rakendusaktide puudumisest tulenev õiguslik segadus, ebaselgus ja võimalikud kohtuasjad:

“Sellise olukorra jätkumist ei saa pidada õigeks ja ebaselguse edasise süvendamise vältimiseks tuleks olukorras, kus poliitilist kokkulepet kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ei paista lähiajal saabuvat, tunnistada kooseluseadus kehtetuks.”

Õigusselguse olulisust rõhutades lisas Reinsalu veel, et “99 protsenti nendest õigussuhetest, mida see kooseluseadus kui lepinguline seadus endast võimaldab, on võimalik teha ka ilma selle seadusliku aluseta nii, et see samm on puhtalt õiguslik.” Valitsus jättis aga Urmas Reinsalu ettepanekule oma hinnangu andmata.

2017. aasta 25. septembri riigikogu õiguskomisjoni istungil väljendas Martin Helme arvamust, et kooseluseadus on näide halvast õigusloomest ning olukorras kus seadus võeti vastu avaliku arvamuse vastuseisust hoolimata ning seda ühiskonda lõhestavat seadust praktikas ei kasutata (kahe aasta jooksul on seda kasutanud vaid umbes viiskümmend paari) on kõige õigem see tühistada.

Jaanus Karilaid lisas, et ka justiitsminister [Urmas Reinsalu] on leidnud, et see seadus on tekitanud rohkem segadust kui olukorda korrastanud. Martin Helme juhtis veel tähelepanu ka tõsiasjale, et parlament pole soovinud seda kooseluseadust [rakendusaktide vastuvõtmisega] rakendada, samas kui endiselt eksisteerib poliitiline tahe see seadus tühistada.

Kuna vabaerakondlane Külliki Kübarsepp jättis korduvalt hääletamata, tekkis komisjonis patiseis – 5 komisjoni liiget (Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Raivo Aeg, Toomas Paur ja Märt Sults) toetasid eelnõu esimesele lugemisele saatmist ning 5 komisjoni liiget oli selle vastu (Hanno Pevkur, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Meelis Mälberg, Hardi Volmer). Kuna patiseisu ei õnnestunudki murda, otsustas komisjon jätkata eelnõu 461 SE arutelu 28. septembril 2017 pärast täiskogu istungi lõppu.

Selliste venitustaktikate kasutamine õiguskomisjonis kujutas aga endast üheselt riigikogu kodukorra seaduse olulist rikkumist, kuna selle § 97 punkt 2 sätestab selgelt, et “eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates.”

Martin Helme kirjutas seepeale Facebookis, et kuus õiguskomisjoni liiget – Külliki Kübarsepp, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Heljo Pikhof, Hardi Volmer ja Meelis Mälberg – hääletasid komisjonis kolm korda seaduserikkumise poolt ja lükkasid sellega kolm korda tagasi võimaluse saata kooseluseaduse tühistamine saali arutelule seadusega ette nähtud seitsme nädala sees:

“Kahtlustused osutusid tõeks. Sotsid ja Reff hakkasid täna õiguskomisjonis raiuma seaduserikkumist ning neid toetas vabaerakondlane Külliki Kübarsepp. Komisjon peab vastavalt kodukorra seadusele saatma kooseluseaduse tühistamise eelnõu suurde saali esimesele lugemisele mitte hiljem, kui sügisistungjärgu 4. nädalal ehk kuupäevadel 10–12 oktoober. Refid ja sotsid hääletasid kõikide kuupäevade vastu, sabaerakondlane jäi erapoolikuks ja seega tekkis viik ning ükski välja pakutud kuupäev ei leidnud toetust.

Eriti piinlik oli vaadata komisjoni aseesimehe, endise siseministri Hanno Pevkuri põhjendusi, miks ta pooldab seaduserikkumist. Tegemist on järjekordse musta päevaga Eesti demokraatia ja parlamentarismi ajaloos, mil kooseluseaduse elus hoidmiseks ei põrkuta tagasi ühestki võttest. Kübarsepa põhjendus oma seaduserikkumisele? Sest konservatiivid pole asunud toetama nende paarkonna seadust…

Eelnõu arutelu jäi pooleli, neljapäeval on võimalus veelkord teha ettepanek riigikogu juhatusele suure saali kuupäeva arutelu osas nii, et ei rikutaks seadust ja ei tehtaks opositsioonile seda, mida me näeme täiesti tavapäraselt juhtuvat Venezuelas, Valgevenes, Venemaal. Külliki, Hanno, soovite selles jätkuvalt osaleda?”

Riigikogu õiguskomisjonis toimunut nimetas oma temaatilise uudise pealkirjas kambakaks isegi Postimees.

Seda, et õiguskomisjoni sotsidest ja reformierakondlastest liikmed hääletasid teadlikult ja tahtlikult riigikodu kodukorra seaduse rikkumise poolt, kinnitas ka keskerakondlasest komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Karilaiu sõnul kartsid kooseluseaduse toetajad, et üks erakond saab liiga palju tähelepanu, kui EKRE esitatud kooseluseaduse tühistamise eelnõu riigikogu saalis enne [kohalikke] valimisi arutama hakatakse.

Karilaiu arvamust jagas ka Martin Helme, kes ennustas kujunenud asjade käiku ette juba 22. septembril 2017 Objektiivile antud intervjuus:

“On selge, et ülejäänud riigikogu erakonnad on teinud vaikiva kokkuleppe, et nad ei soovi, et see eelnõu tuleks arutelule enne kohalikke valimisi, vaid nad tahavad selle lükata kohalike valimiste järgsesse aega. Sellega soovitakse rikkuda seitsme nädala nõuet, et ei juhtuks seda, et hääled tuleksid kokku esimesel lugemisel.”

28. septembri istungil otsustati siiski ühehäälselt riigikogu kodukorra seadust mitte rikkuda ning võtta kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu 12. oktoobril 2017 ehk viimasel seadusega lubatud päeval täiskogu päevakorda koos ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Kui aga eelnõu 12. oktoobril riigikogu suures saalis arutama hakati, võtsid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond taas kasutusele venitamistaktika, venitades arutelu kuni istungiks ettenähtud aja lõpuni, et lükata eelnõu üle hääletamine kohalike valimiste järgsesse aega. Riigikogu keskerakondlasest aseesimees Enn Eesmaa nentis neljapäevast istungit lõpetades, et “[p]araku ei jõua me enam menetleda seaduseelnõu 461 SE, menetleme seda järgmisel istungil.”

Juba oktoobri alguses teatas EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme “igipõlisele parlamendihundile” Eiki Nestorile viidates, et välja on nuputatud kaval käik: 12. oktoobril riigikogu suurde saali jõudev eelnõu pannakse tööpäeva viimaseks punktiks, mistõttu hääletust samal päeval tõenäoliselt ei tule.

Ka SAPTKi juhatuse esimees Vooglaid oli seda meelt, et leiti lihtsalt n-ö juriidiliselt korrektne võimalus seaduse rikkumiseks just selle pärast, et enne valimisi ei julgeta oma põhimõtteid hääletusel näidata:

“Ma arvan, et kõik inimesed, kes on kooseluseaduse menetlusega seonduvat jälginud, on juba harjunud, et näeme pidevalt pettusi, valetamist, skeemitamist ja muud sellist, mis annab tunnistust riigimehelikkuse ja väärikuse defitsiidist.”

Ühtlasi juhtis Vooglaid tähelepanu ka sellele, et kooseluseaduse menetlemisel ikka ja jälle ilmnenud austuse puudumine elementaarsete poliitilise kultuuri ja õigusriigi põhimõtete vastu annab tunnistust laiemast suundumusest, kus kitsa liberaalse ideoloogilise programmi elluviimise nimel peetakse võimalikuks ja isegi vajalikuks rikkuda elementaarseid printsiipe.

Hääletamiseni jõutigi alles 17. oktoobril ehk kaks päeva pärast kohalikke valimisi ning seekord osutus reeturlikuks eelkõige Keskerakond, kelle saadikutest ei toetanud EKRE kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõud mitte ükski, olgugi et opositsioonis olles väitis Keskerakond end seisvat kooseluseaduse tühistamise eest ning esitas ka sellekohase eelnõu.

Teiste hulgas ei hääletanud eelnõu menetlusse jätmise poolt ka varem kooseluseaduse tühistamise eestkõnelejaks olnud Jaanus Karilaid, kes puudus istungilt. Ühtlasi jätsid hääletamata ka keskerakondlased Vladimir Velman, Viktor Vassiljev, Märt Sults, Olga Ivanova, kes olid olnud ise varasemalt kooseluseaduse tühistamise eelnõu algatajateks. Teise eelnõu algataja Mihhail Stalnuhhin tegi aga täieliku kannapöörde ning hääletas koguni kooseluseaduse tühistamise eelnõu vastu.

Reformierakonnast toetas kooseluseaduse tühistamise eelnõu parlamendi menetlusse jätmist vaid Igor Gräzin, Vabaerakonnast üksnes Jüri Adams. Samuti hääletasid sotsid ootuspäraselt nagu üks mees eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt.

Eelnõu menetlusse jätmise poolt hääletasid muidugi kõik EKRE saadikud, kuid seekord toetasid neid ka kõik IRL-i saadikud peale Maire Aunaste, kes hääletas eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt, ning Mart Nuti, kes jättis hääletamata.

Kooseluseaduse pooldajatele pakkusid tuge ka vahepeal IRL-ist välja astunud Marko Mihkelson ja erakonna endine esimees Margus Tsahkna, kes hääletasid mõlemad kooseluseaduse tühistamise eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt.

Nii hääletatigi eelnõu juba kolmandat korda häältega 47 : 19 menetlusest välja ning nurjati reetmiste ja vassimiste läbi taaskord EKRE plaan rakendusaktide puudumise tõttu siiani jõustumata kooseluseadus tühistada. Hääletuse tulemustega saab tutvuda siin ning loodetavasti on Objektiivi lugejatel sellest ülevaatest kasu oma valiku langetamisel eelseisvatel riigikogu valimistel.

Foto: Bigstockphoto.com

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!