Kuigi koroonaviirus on tunnistatud juba mõnda aega mitmel pool gripilaadseks viiruseks, ei rauge nende ind, kes koroona ohtlikkust ühel või teisel viisil mõõdavad.
Teadlased Max-Plancki instituudi dünaamika ja eneseorganisatsiooni instituudist võtsid vaevaks uurida, milline on viiruse levik lauldes ja puhkpille mängides.
Selgus, et laulja levitab viiruseosakesi üle 500 korra rohkem võrreldes inimesega, kes ei laula. Samuti levib viirus laulmisest vähem siis, kui mängida mõnda puhkpilli, kuid siiski on levik ka siis enamasti keskmiselt ligi 50 korda suurem võrreldes pilli mittemängimisega, vahendab Bayerischer Rundfunk.
Teadlased uurisid viirusosakeste levikut 20 puhkpilli juures. Tuvastati, et suuremad viirusosakesed jäävad pidama puhkpilli sisse, mistõttu "pill toimib omamoodi filtrina." Kuid viirusosakesed, mis on väiksemad kui 5 mikromeetrit, lipsavad siiski pillist läbi vabasse õhku ja levivad ruumis kontsentratsioonina, mis on võrreldav õhutamata ruumiga.
Suhteliselt palju viirusosakesi pääseb näiteks läbi klarneti, kus viirusohtlikkus on ligilähedane laulmisele. Nii on nakatumisoht pooleteise meetri kaugusel neli minutit klarnetit või trombooni mängides ligi 50 protsenti. Flöödi puhul on aga vaja mängida pilli selle nivoo saavutamiseks ligi kolm tundi, seega on flööt kõige koroonaohutum instrument.
Toimetas René Allik