Eestis on koroonavaktsiinide kahjuhüvitisi miljoni euro suurusest fondist makstud vaid seitsmele kannatanule kokku 14 000 euro eest, kuigi vaktsiinikahjude seadus kehtib juba kolm ja pool kuud. Kõigi seitsme hüvitisesaaja valuraha jäi seejuures madalaimale tasemele. 471 taotlust on saanud aga eitava vastuse.
"Kui mõtlen statistika peale, et seitse inimest on saanud positiivse hüvitiseotsuse, ja ravimiametile on samal ajal tehtud tuhandeid (14. augusti seisuga 7149 – toim) vaktsiini kõrvaltoimete teatisi, siis minu meelest on siin puhtalt numbriliselt päris suur anomaalia," leiab Balteco turundusjuht Merje Sumberg saates "Otse Postimehest".
Ka Sumberg lasi ennast vaktsineerida ning samal õhtul oli tal võimatu tualetis käia, kuna tal oli urineerida nii valus, et see ajas teda valust nutma. Lisaks hakkas tal ka verejooks. Hiljem lisandusid veel vererõhu kõikumised, südame pekslemine ja tohutu jõuetus. Need on tema sõnul düsautonoomia ehk autonoomse närvisüsteemi talitlushäire tunnused. "Kuna minu tervis oli väga, väga, väga halvas seisus otseselt kohe peale vaktsineerimist, siis ma olin pidanud juba peaaegu aasta aega tõestama, et mul on tõsised probleemid," sõnas ta.
Kui ta paari päeva pärast EMOsse läks, siis arstid laiutasid käsi, sest tema tervis oleks olnud justkui väga hea, kuna tavalised vereanalüüsid näitasid, et kõik on korras, aga ta keha oli sellises seisus, et tal oli võimatu endaga toime tulla. Samas tundis ta ennast kuni vaktsiini saamiseni väga-väga hästi. Ja sellest samast õhtust algaski tema jaoks siis see kadalipp. Pärast sai Sumberg teada, et tal on palju rohkem saatusekaaslasi.
Nii sattuski ta üheks kõneisikuks mittetulundusühingusse Ikkagi Inimesed. Nime sai ühing ühiskonna suhtumisest, et neid inimesi, kes on vaktsiini tagajärgedega ja sellest tingitud terviseriketega justkui ei eksisteeri. "Me oleme ka inimesed, oma tervisehädadega," tõdes naine.
Sumberg ei saanud aga vaktsiinikahjude hüvitamise seadusest julgustust, et inimesi ei jäeta nende murega üksi: "No justkui sõnades peaks ju saama, aga ei saa, sest kogemus ja praktika on hoopis midagi muud. Ma osalesin ka nendel sotsiaalkomisjoni istungitel ja kuigi osasid meie argumente kaaluti ja tunti meie kannatustele kaasa, aga kui seda seadust tegema hakati ja see välja kuulutati, siis neid üsna olulisi punkte üleüldse arvesse ei võetud."
Nõuded hüvitise saamiseks on Sumbergi arvates seaduses liiga piiravad. "Inimene peab olema olnud kaks ööpäeva intensiivravis [et vaktsiinikahju hüvitist saada]", selgitas Sumberg.
"Aga kui me räägime nüüd kesknärvisüsteemi düsautonoomiast, mis on väga erinevate haigustunnustega kehaline reaktsioon ehk siis kogu kesknärvisüsteem on tõsiselt häiritud… inimene, kes ei ole seda seda põdenud või seda tüsistust saanud ei saagi aru, mida see endast kujutab. Selle käigus inimene tegelikult kuude kaupa piinleb oma kehas, ei ole võimeline tööd tegema, ei ole võimeline mõtlema… ja tihtilugu arstid ajasid segamini selle düsautonoomia tunnused mingisuguse tavalise inimese reaktsiooniga," selgitab ta.
"Samal ajal arstidel puudus info tegelikult sellest ajutise müügiloaga ja katsetamise järgus vaktsiini tegelike kõrvaltoimete osas. Tänases päevas neid vaktsiinide kõrvaltoimeid tegelikult alles kogutakse üle maailma, aga meil teeb ametnik otsuse selle patsiendi epikriiside ja arstide info baasilt, mis on väga puudulikud," hindab Sumberg.
"Meie praktikas on täiesti masendavaid näiteid: inimesel, kellel on jalad alt läinud, sisuliselt ta ei suuda normaalselt kõndida, liikuda, enne tegi aiatöid… siis temale arst kirjutas epikriisi, et patsient liigub päevas 20 kilomeetrit. Tegelikult on seal ka lausvalet selle ühe juhtumi puhul, aga üldiselt arstid ei seostanud [tervisehäda] vaktsiiniga ja neil puudus ka teadmine, et see konkreetne vaktsiin selliseid kõrvaltoimeid võib tekitada."
Tänases päevas on tema sõnul paljude arstide suhtumine õnneks muutunud: "Üleüldine erialane kirjandus on toonud sisse seda informatsiooni." Inimestel ei ole aga tema hinnangul siiski õigeid diagnoose, mistõttu Haigekassal polevat justkui alust vaktsiinikahjude hüvitise välja maksmiseks. Sageli ei suuda tema sõnul patsient, kellel on vaktsiinisüsti tagajärjel tervis läinud, seda tõestada, mistõttu on tal vaja arsti, kes mõtleb aktiivselt kaasa, teeb erinevaid analüüse ja suudab teda aidata.
"Inimene sellest fondist tegelikult mingisugust hüvitist ei saa. Aga meil on inimesed – kaasaarvatud mina – kes olid mitu kuud haiguslehel ja tööd ei olnud võimalik teha," kirjeldab Sumberg olukorda ning lisab, et isegi kui hüvitist saadakse, ei kata see tekkinud ravikulusid. Ta on enda ravimiseks kulutanud juba tuhandeid eurosid.
Sumbergi sõnul on Haigekassa poolt tasustatud arstide puhul vaktsiinikahjustuste eitamine valdav, samas kui eraarstid vähemalt arvestavad võimalusega, et patsiendil võivad olla vaktsiinist tingitud probleemid.
Sumberg heidab arstidele ette ka seda, et paljudel juhtudel esines patsientide naeruvääristamist stiilis, et "mis lolli juttu sa ajad, pole sul häda midagi", "mõtled asja välja" jne, misjärel kirjutatakse neile lihtsalt antidepressandid välja. Samuti puudub tema sõnul ka vajalik vaktsiinikahjude statistika, kuna arstid ei soovi vastavat kodeerimist kasutada.
Sumberg leiab, et inimesed sotsiaalministeeriumis, Haigekassas ja Ravimiametis võiksid endalt küsida, kelle jaoks see vaktsiinikahjude hüvitamise fond tehti… kas lihtsalt selleks, et linnukene kirja saada või tehti see ikkagi inimeste hüvanguks, kellel on tõsised probleemid. "See on tegelikult päris valus teema meiesugustele inimestele… kust see piir siis jookseb, kust me hakkame neid inimesi aktsepteerima ja tunnustama," küsib ta. "Minule on neuroloog konkreetselt ütelnud, et jah, vaktsiin osadel inimestel põhjustab kesknärvisüsteemi häireid ja tõsiseid tagajärgi."
Soomes on vaktsiinikahjustuste hüvitist makstud näiteks umbes pooltele taotluse esitajatele. "Aga see ongi õige, see on ühiskonna suhtumise küsimus, milline see meie ühiskonna suhtumine on nendesse inimestesse. Kui ma võrdlen Soome ja Põhjamaade praktikat, siis Soomes inimelu või inimese kvaliteetne elu ongi väärt järelikult rohkem kui Eestis eestlase elu või vene rahvusest inimese elu, kes siin elab," nendib Sumberg ning loodab, et ka Eestis hakkab see suhtumine muutuma. "Esmane eesmärk võiks riigil ikkagi olla, et riik on nendele inimestele toeks, aga praegu seda toetust ei ole."
Sotsiaalministeeriumist öeldi, et nad ei taha selle aruteluga liituda, sellepärast et neil ei ole plaanis praegu kehtivat vaktsiinikindlustuse seadust muutma hakata ja nad ei näe ka väga suurt põhjust, miks seda peaks tegema. "Praegu on teada vaid arvud ja mingeid sisulisi analüüse pole veel tehtud," leidis üks õigusakti väljatöötajatest.
"Kui mina ka oma tööd nii teeksin erasektoris, et ei ole õige aeg probleeme arutada, siis ma tõenäoliselt oleksin vallandatud," kommenteeris Sumberg. "Kui nad näevad, et probleemi ei ole, siis mina jällegi mõtlen, et probleeme on päris palju."
Lahenduse leidmine on tema sõnul aga kinni sotsiaalministeeriumi ja valitsejate tahtes ning ta loodab, et uue informatsiooni valguses tuleb sealt poolt ka muudatusi.
Koroonavaktsiinide süstimist alustati 2020. aasta detsembris ning vähemalt üks kord on vaktsineeritud 865 231 inimest. Kokku on aga süstitud veidi üle 2 miljoni vaktsiinidoosi.
Vaktsiinikindlustuse seadus jõustus 1. mail 2022, kui valdav osa vaktsiine oli süstitud. Tagantjärele hüvitise saamiseks on aega taotlust esitada 1. maini 2023. Haigekassale on laekunud ligi 1000 vaktsiinikahjude hüvitamise taotlust, millest 478 on läbi vaadatud. Haigekassa peab tegema otsuse viie kuu jooksul taotluse saabumisest. Hüvitiste määrad on 2000, 5000, 10 000, 50 000 ja 100 000 eurot ning kõige madalamas määras hüvitist on seni makstud seitsmele kannatanule.
Toimetas Martin Vaher