Moria laagri varemed. Foto: Scanpix

8. septembril põletasid sisserändajad maha Kreeka ühe suurima, Moria sisserändajate laagri Lesbose saarel. Nädal hiljem üritati põlema panna Samose saare Vahty laagrit ja kuna see ei õnnestunud, üritati möödunud pühapäeva õhtul üritust korrata.

Peale Moria põlengut teatas Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis: "Pole mingit kahtlust, et Moria põletasid maha mõned hüperaktiivsed põgenikud ja sisserändajad, kes üritasid sellega valitsuselt pressida välja enda kiire äraviimise saarelt."

Nädal aega hiljem üritati samal viisil sundida Kreeka valitsust sisserändajaid maismaale ümber asustama Samose saare Vahty sisserändajatelaagris. Esimene kord Vahty laagri mahapõletamine sisserändajatel ei õnnestunud ja möödunud pühapäeva õhtul üritati seda teha teist korda. Üritus ebaõnnestus. 

Kreeka poliitikud hoiatasid peale esimest Samose põlengut, et sisserändajad hakkavad üha rohkem kasutama nõndanimetatud "Moria taktikat" eesmärgiga pääseda paremate sotsiaaltoetustega Euroopa riikidesse, nagu näiteks Saksamaale.

Moria laagri süütamisega seoses on vahistatud viis Afganistani sisserändajat, kes tegid seda peale oma asüülitaotluste tagasilükkamist.

Nii nagu Vahty laagri puhul, on sisserändajad üritanud Moria laagrit korduvalt põlema panna ka varem, kuid see ei läinud neil korda. Ka möödunud korrad on süütamise põhjuseks olnud soov pääseda kiiremini Euroopa maismaale.

Võttes arvesse, kuidas Euroopa Liidu ja Saksamaa poliitikud peale Moria mahapõletamist on käitunud – näiteks Saksamaa lubas esimese hooga vastu võtta 1500 sisserändajat, mitmed teised Euroopa riigid on lubanud samuti Kreekast inimesi oma riiki tuua ja  Euroopa Komisjon tahab liikmesriikidele peale suruda sisserändajate kvoote – siis sellist vastikut käitumist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt auhinnatakse ning Kreeka poliitikud pelgavad, et Kreeka laagrite mahapõletamised muutuvad veelgi massilisemaks.

Kardetakse, et lisaks Lesbose ja Samose laagritele üritavad migrandid maha põletada ka Chiose, Lerose ja Kosi saare sisserändajate elupaiku eesmärgiga pääseda Vana-Euroopa ning Skandinaavia riikidesse.

Kui Saksamaa on lubanud Lesboselt võtta vastu 408 perekonda ehk 1525 sisserändajat, siis näiteks Austria, Ungari, Poola ja Taani on kinnitanud, et nemad seda kindlasti ei tee. Austria kantsler Sebastian Kurz hoiatas isegi, et kui Euroopa hakkab taas sisserändajaid Euroopa sisemaale lubama, siis võib see olla samasugune viga kui 2015. aasta sisserändekriis.

Moria laagris elas enne põlengut hinnanguliselt 13 000 sisserändajat ja Vahty laagris elab Kreeka võimude sõnul 4600 Euroopasse kolida soovivat inimest. 

Mõlemas laagris on tänaseks avastatud kümneid Covid-19 viirusesse nakatumisi ja kuna haged keelduvad isolatsioonist, siis on oodata haiguse suuremat levikut.

Toimetas Karol Kallas