Kreeka annab edaspidi sisserändajatele põgeniku staatuse ainult kolmeks aastaks ja kavatseb sisserändajate paatide takistamiseks kasutusele võtta ujuvad tõkked. Uutest piirangutest andis 9. jaanuaril teada riigi konservatiivse valitsuse sisserändeminister Notis Mitarachi.
Kreeka oli möödunud aastal paljude sisserändajate jaoks esimeseks Euroopa Liidu sisenemissadamaks ja riik on nende haldamisega tõsises hädas, vahendab Breitbart.
Suuremat osa immigrantidest hoitakse Egeuse mere Türgi lähedastel saartel ülekoormatud laagrites. Mitarachi sõnul on riigis asüüli andmine tähtajaline ja seda saab kuni kolmeks aastaks.
"Kui lähteriigis olukord paraneb, siis asüüli ei pikendata," lisas sisserändeminister.
"Erinevate rahvusrühmade integreerimine on väga keeruline," jätkas Mitarachi.
Kreeka viiel saarel asutvatesse laagritesse on hetkel elama pandud 36 000 varjupaigataotlejat. Algselt on need laagrid mõeldud 6200 inimesele. Hädarändurite abiorganisatsioonid mõistavad riigi selle eest hukka.
Viimasel ajal on ülerahvastatud laagrid Türgi lähedastel Lesbosel, Samosel ja teistel saartel tekitanud kohalikes rahulolematust.
Mitarachi sõnul on Kreeka alates sisserändekriisist, mis puhkes suuresti tänu sõjale Süürias, andnud varjupaiga umbes 40 000 inimesele. 87 000 varjupaigataotlust on sisserändeministri sõnul ootel.
Ministri sõnul asutakse märtsis Euroopa Liidu tasemel arutama, kuidas saata koju tagasi immigrandid, kelle varjupaigataotlused on tagasi lükatud.
"Uutes Euroopa Komisjoni ettepanekutes nähakse ette ühiseid kodumaastamise operatsioone ja neid esitletakse kas märtsis või aprillis," rääkis Mitarachi.
Kreeka 2019. aasta suvel ametisse astunud uus valitsus kehtestas karmimad varjupaigareeglid ja tegi jaanuaris ettepaneku rajada Egeuse merre sisserändajate paatide tõkestamiseks ujuv barjäär.
Selline tõke, mida erinevad õiguslased ja opositsiooniparteid nimetavad ebaeetiliseks ja kasutuks, koosneks kas 2,7 kilomeetri pikkustest ujuvatest tõkenditest või võrkudest, mida Kreeka relvajõud saaksid hädaolukorras kasutada.
Mitarachi sõnul hakatakse barjääre katsetama ja kasutusele võetakse uus lahendus ainult siis kui see osutub tõhusaks.
Toimetas Karol Kallas