Kreeka süüdistab MTÜ-sid migrandilaagrites mässu õhutamises

Mäss Moria migrandilaagris. Foto: Scanpix

Kreeka ei suuda piiri panna Lesbosele ja teistele Egeuse mere saartele valguvale sisserändajate voolule. Egeuse saarte immigrandimuret süvendavad Türgi inimkaubitsejatega koostööd tegevad MTÜ-d.

Kui saabub öö, põlevad Moria põllumajanduskülas kõik tuled. Politseinike grupid patrullivad talvistel põldudel ja Moria mehed – alates teismelistest kuni vanuriteni – valvavad vahetuste kaupa ristteel oma küla.

Külavanema Ioannis Mastroyiannise sõnul ollakse sunnitud nii käituma. “Me tahame oma elusid, oma kodusid ja oma vara tagasi. Me ei taha, et sisserändajad oma jalga siia veel tõstaksid. Nad on meid hävitanud,” vahendab külavanema sõnu Deutsche Welle.

Moria tuhatkond elanikku seadsid hiljuti üles kontrollpunkti ja käivitasid öised patrullid, kui tuhanded asüülitaotlejad tungisid läheduses asuvast laagrist välja protesteerides nii sundväljasaatmiste, halbade elamistingimuste ning veniva asüüliprotsessi vastu.

Peale tundide pikkust vastasseisu politseiga, kes võttis migrantide vastu kasutusele pisargaasi, pöördus suurem osa sisserändajaid Moria piiril asuvasse laagrisse tagasi. Nimetatud sisserändajate laager on nii ülerahvastatud ja ebainimlike elamistingimustega, et seda peetakse terve Euroopa kõige hirmsamaks omasuguseks.

Viidatud mässu ajal eraldus märatsejatest paarsada nooremapoolset, peamiselt Afganistani päritolu, noort meest, kes tungisid Moria külla, panid põlema ühe mahajäetud maja ja kaklesid kohalikega.

“Me olime juuksekarva kaugusel tõelisest ülestõusust,” rääkis Mastroyiannis. “Me oleme seda tänaseni.”

Peale mässu on Kreeka valitsus saatnud Moriat kaitsma ja laagrit valvama lisaks hulgaliselt politseijõude. Samuti on kavas kogu riigi laagrite süsteem ümber korraldada, sulgeda Moria laager ja selle asemel rajada hulk pisemaid kinniseid asutusi. Samuti on lubatud Lesboselt ja teistelt Egeuse mere kahelt saarelt 20 000 immigranti viia ära Kreeka mandriosas asuvatesse laagritesse.

Kuid kõik need lubadused on langenud siiani kurtidele kõrvadele.

“Võimud räägivad meile, et olge kannatlikud ja mõistvad. Kuid mida ma pean öösel tegema,” küsib 75-aastane kohalik talupidaja Theodoros Kaskabas? “Panema tropid kõrva, istuma maha ja vaatama kuidas mu naist ja tütart vägistatakse? Valitsus peab hakkama karmimalt käituma ja see ei peaks äkilisemaid lahendusi pelgama.”

Lesbos on Euroopat tabanud sisserändekriisi eesliinil ja saarest on saanud sadadele tuhandetele Lähis-Ida ja kaugemategi maade sõdade ning viletsuse eest põgenevatele inimestele peamine värav Euroopasse.

Kuid peale nelja aastat, kui Euroopa Liit sõlmis Türgiga 2016. aastal sisserände piiramise lepingu, ägab saar jätkuvalt sisserändajate tulva all. Mis veelgi hullem, viimastel aastatel on sisserändajate hulk hakanud taas kasvama ja 2019. aastal saabus ÜRO andmetel saarele 59 726 inimest.

Kreeka valitsus süüdistab mittetulundusühinguid, et mõned neist teevad inimkaubitsejatega koostööd ja õhutavad immigrante mässama.

Riigi asesisserändeministri George Koumoutsakose sõnul “tegutseb Kreekas koos arstide, juristide ja sarnaste sisserändajate viletsuse pealt raha teenivate inimeste kõrval veel terve galaktika kahtlaseid MTÜ-sid. Nad on kaanid ja nende tegevus tuleb lõpetada. Nende tegevus soodustab ebaseaduslikku sisserännet.”

Eelmisel nädalal vastu võetud seaduse alusel võetakse sajad MTÜ-d range riigi järelvalve alla. MTÜ-delt nõutakse edaspidi oma tegevuse ja töötajate registreerimist ning tõestamist, millised on nende rahastamisallikad. Kreekas tegutseb rohkem kui nelisada sisserändega seotud MTÜ-d, kellest vähem kui üheksakümnel on ametlik tegutsemisluba. Kolmekümmend viite nõndanimetatud abitöölist kahtlustatakse Türgi inimkaubitsejate otseses abistamises.

Lesbose elanikud süüdistavad MTÜ-sid selleski, et need sunnivad neid välja rentima oma oliivisalusid ja elamuid, mida siis omakorda üüritakse edasi immigrantidele.

“Mõni päev tagasi pöördus minu poole üks Moria proua, kes rääkis, et tema poole pöördusid ühe MTÜ töötajad ja ähvardasid tema oliivisalu ära hävitada, kui see neile seda välja ei rendi,” rääkis Mastroyiannis. “Proua ütles neile, et salu nagunii enam ei ole ja esitas võimudele MTÜ kohta kaebuse.”

Alates möödunud suvest on ühes kuus saabuvate sisserändajate arv kasvanud Lesbosel 1846-lt 10 551-ni, näitavad Kreeka ja ÜRO andmed. Saabuvate immigrantide hulk on märgatavalt suurem kui Türki tagasi saadetavate inimeste oma. Alates aasta algusest on registreeritud 2795 ebaseaduslikku mere kaudu riiki sisenemist ja Türki on tagasi saadetud sama aja jooksul ainult 85 inimest.

Põhja-Egeuse piirkonna kuberner Kostas Moutzouris on kutsunud valitsust üles kehtestama Lesbose, Chiose ja Samose saarel eriolukord.

“Mõlema poole, nii immigrantide kui kohalike, pinged on üle keemas,” rääkis Moutzouris. “Olukord halveneb ohtlikult. Me istuksime nagu kohe plahvatava püssirohutünni otsas.”

Moria immigrandilaager on mõeldud kolmele tuhandele asukale, kuid sinna on surutud elama 14 500 sisserändajat. Tegemist on Kreeka suurima sisserändajate vastuvõtu ja tuvastamiskeskusega.

Samose saare immigrandimurest on pikemalt Objektiivis kirjutanud ( : ) Kivisildnik.

Toimetas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!