Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kirjutas reedel mitmete kirikujuhtide ja riikide palveid eirates alla korraldusele, mis avab tee Konstantinoopoli katedraali ehk Hagia Sophia muutmisele mošeeks.
"On otsustatud, et Hagia Sophia viiakse üle usuasjade valitsuse alla ja avatakse palvepaigana," teatas Erdoğan reedel Twitteris.
Presidendi korraldusele eelnes Türgi Riiginõukogu ehk kõrgeima kohtu otsus tühistada 1934. aasta ilmaliku valitsuse otsus, millega Hagia Sophiast sai muuseum.
Hagia Sophia, mille näol on tegu ühega kõige olulisematest kristlaste pühakodadest maailmas, valmis 537. aastal keiser Justinianus I ajal ning oli Konstantinoopoli patriarhi katedraalkirikuks kuni aastani 1453, mil linn langes türklaste kätte ja kirikust sai mošee.
Pühakoda kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Hiljuti hoiatas Vene ortodoksi kiriku patriarh Kirill sügavat muret seoses Türgi plaanidega muuta Hagia Sophia kui "ühe kristliku kultuuri suurima mälestise" staatust.
"Oht Hagia Sophiale on oht kogu kristlikule tsivilisatsioonile ning seega meie vaimsusele ja ajaloole," märkis õigeusu kiriku juht avalduses.
"Iga Vene õigeuskliku jaoks on Hagia Sophia tänase päevani suur ristiusu pühamu," lisas Kirill ja toonitades, et ajaloolise ehitise praeguse neutraalse staatuse muutmine tekitaks Vene rahvale "sügavat valu".
Toimetas Varro Vooglaid