Pühapäeval, 12. jaanuaril, peale pooleaastast võitlust vähiga, lahkus 75-aastasena maisest elust üks kaasaja olulisemaid mõttehiiglasi Sir Roger Vernon Scruton.
Roger Scruton sündis 27. veebruaril 1944. aastal Ühendkuningriigi Lincolnshire'i maakonna Buslingthorpe'i alevis töölisklassi peres. Tema isa John Scruton oli Manchesterist pärit õpetaja ja oma klassikuuluvuse üle uhke aktiivne leiborist. 2015. aastal üllitatud intervjuus võrdles Scruton oma isa sel aastal leiboristide juhiks saanud Jeremy Corbyniga. Ema Beryl Claris Scruton oli kodune. Peres kasvas peale Rogeri kaks tema õde.
1965. aastal lõpetas Scruton Cambridge'i Ülikooli moraaliteaduste- (moral sciences) ehk filosoofiateaduskonna magistrikraadiga. Peale õpinguid veetis ta mõned aastad rännates ja õpetades välismaal. Sel ajal kohtus ta Prantsusmaal oma esimese naise Danielle Laffitte'iga.
1967. aastal alustas Scruton Cambridge'i Jesus Kolledžis filosoofiadoktori kraadi omandamist. Väitekirja "Kunst ja kujutlusvõime: uuring meelefilosoofiast" (Art and imagination, a study in the philosophy of mind) kaitses ta samas ülikoolis 1973. aasta jaanuaris. Väitekirja alusel kirjutas Scruton raamatu "Art and Imagination" (Kunst ja kujutlusvõime), mis ilmus 1974. aastal. Alates 1971. kuni 1992. aastani õpetas Scruton Londoni Birkbecki ülikoolis filosoofiat.
2016. aastal löödi Scruton rüütliks. Tal on hulgaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide, ülikoolide ja akadeemiate aukraade ning auhindu. Ta on Külma sõja ajal sotsialismileeris konservatiivsete vaadete edendamise eest pälvinud Poola, Tšehhi ja Ungari kõrgemad riiklikud autasud.
Scrutonist sai põhimõtteline konservatiiv, kui ta sattus 1968. aasta maikuus Pariisi Ladina kvartalis märatsevate tudengite keskele. Ta kirjeldab oma "ärkamist" järgnevalt: "Ma sain ühekorraga aru, et ma olen vastaspoolel. Mida ma nägin, oli märatsev jõuk ennasttäis keskklassi huligaane. Kui ma küsisin oma sõprade käest, mida nad siis tahavad ja püüavad saavutada, oli vastuseks ainult naeruväärne marksistlik jauramine. Minu jaoks oli see tülgastav ja ma leidsin, et peab olema mingi tee, kuidas Lääne tsivilisatsiooni selliste asjade eest kaitsta. Sel hetkel sai minust konservatiiv. Ma teadsin, et ma tahan asju alles hoida (to conserve things; ingliskeelne sõnamäng: "conserve" – säilitama, "conservative" – konservatiiv), mitte neid lõhkuda."
Scruton on kirjutanud üle kuuekümne raamatu – üle viiekümne raamatu filosoofiast ja esteetikast ning kümmekond ilukirjanduslikku teost. Eesti keeles on tema raamatutest ilmunud "Spinoza" (2001), "Kuidas olla konservatiiv" ja "Tolad, petised ja tülinorijad" (mõlemad on ilmunud 2018. aastal). Lisaks on ta kirjutanud kaks ooperit.
Scruton toetas, tihti oma eluga riskides, aastatel 1979–1989 aktiivselt Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu küüsis ägavaid Ida-Euroopa dissidente ja intellektuaale. Peamiselt tegutses ta toonases Tšehhoslovakkias, kuid tema mõju ulatus ka Ungarisse ja Poola. Ta on pälvinud oma märkimisväärsete teenete eest sotsialismi õõnestamisel kõigi kolme riigi kõrgemad autasud. Neist viimase – Tähega komandöri risti Ungari riikliku teenetemärgi – andis talle 2019. aasta 3. detsembril Londoni Ungari saatkonnas üle peaminister Viktor Orbán.
Scruton ei olnud ametlikult katoliiklane, kuid ta nimetas katoliiklikku Prantsusmaad "oma vaimseks koduks" ja raamatus "Ma joon, sellepärast olen olemas" (I Drink Therefore I Am, 2009) ta kirjutas: "Hea vein on kultuurisaavutus, milleni protestandid, ateistid või progressiusklikud ei küündi, sest see sõltub kohalike jumaluste elujõulisusest. Üks suurimaid heategusid, mida Katoliku kirik Prantsusmaa jaoks on teinud, on see, et ta pakkus antiigi räsitud jumalustele varjupaiga. [Katoliku kirik] pani neile selga pühakute ja märtrite riided ning tõstis nende tuju joogiga, mille kord antiigijumalused ise olid meie kõigi jaoks taevast alla toonud. See on kokkuvõtlikult põhjus, miks Prantsusmaa veinid on parimad."
Enam-vähem kogu oma intellektuaalse karjääri jooksul pidi Scruton maadlema ülikoolides ja teadusasutustes maad võtnud vasakpoolse ja vaba mõttevahetust lämmatava maailmavaatega. Birkbecki ülikooli, kus ta kakskümmend aastat töötas, kohta ütles ta, et "ma olin seal ainukene konservatiiv" ning et teda demoniseeriti rassisti, islamofoobi ja progressivastasena elu lõpuni.
Sir Roger Scruton lahkus 12. jaanuaril rahus oma pere keskel.
Toimetas Karol Kallas