Lääne-Euroopa on juba kadunud, kuigi loodetavasti mitte veel täiesti pöördumatult. Kesk-Euroopa ühinemise korral saaks veel taastada Euroopas normaalsuse ning sel moel antava hea eeskujuga päästa ehk kogu Euroopa, kirjutab Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Objektiivile.

Juba kauem kui kümme aastat toimuva sisserände – suunatud, vägivaldse ja massilise sisserände! – abil, samuti arutute majandussanktsioonide abil on Euroopa viidud kokkuvarisemise äärele. Praeguse seisuga on ainsaiks, kellele saab õigele teele naasmise osas loota, Kesk-Euroopa riigid. Meil veel toimib inimeste terve eluvaist, mis hoiab käigus loomulikku enesekaitset. 

Lääne-Euroopa riikide juhtkond – keda süvariik hoiab võimul peamiselt oma eksitava meediavõimu toel – nimetab üha sagedasemaid mõrvu pelgalt erandjuhtumiteks, võimaluse korral vaikib need aga üldse maha.

Vabandust, aga oma kodumaal ei saa ma kunagi olla valel ajal vales kohas.

Ütleb, et kannatanud olevat ise sattunud valel ajal olema vales kohas. Vabandust, aga oma kodumaal ei saa ma kunagi olla valel ajal vales kohas. Oma kodumaal liikudes pean saama tunda ennast turvaliselt igas kohas ja iga kell (kui välja jätta tõeliselt ettenägematud olukorrad), ja selle eest peab seisma hea parajasti võimul olev valitsus. Suunatud sisseränne on aga täiesti takistatav, kui vaid tahetakse.

Meie, Kesk-Euroopa rahvused, oleme koos elanud aastasadu, suure osa sellest ajast rahus. Kes saabus meie piirkonda elama mujalt, selle võttis kohalik enamusrahvastik omaks, kui saabuja kohta teati, kes ta on ja miks saabus ning kui ta ei saabunud vägivallaga. Saabujad võeti omaks sel tingimusel, et järgivad kohalikke kombeid ning neist on kohalikele kasu. 

Need juhuümberasujad ei saabunud kuskilt kaugelt maalt, vaid olid sarnase kultuuriga, pärit meile võrdlemisi lähedastelt aladelt. Kui meie kanti asustati kedagi vägivaldselt, siis tekkis sellest alati tülisid, seetõttu ongi meil selliste tulijatega halvad kogemused. Need kogemused on läinud meile verre.

Kuidas loodi ja lõhestati Visegrádi grupp

Visegrádi grupp on ehtsatel huvidel rajanev Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1991. aastal. Seda blokki saab rahvaarvult ja majandusvõimsuselt kõrvutada juba Saksamaa, Prantsusmaa või Itaaliaga, vähemalt oma võimaluste poolest. 

Sellisena ta toimiski kuni hetkeni, mil ennast „maailma isandaiks" pidajad tajusid temas tõsist ohtu ning halvasid ta tegevuse, aidates suurimas liikmesriigis – Poolas – eksitavate võtete abil võimule valitsuse, kes lõhkus bloki ühtsuse ja tõhusa toimimise. Hiljem tehti sama Tšehhiga. Blokk on paberil olemas praegugi, tegelikult aga üksnes hingitseb. Visegrádi riikide ühenduse vastastel õnnestus oma eesmärk saavutada vähemalt mõneks ajaks.

Võimuleupitajate retsept on alati sama

Retsept on kõikjal sama. Püütakse upitada võimule valitsusi, kes langetaks siis üksnes võimuleupitajaile meelepäraseid otsuseid. Selle nimel lastakse käiku kõik vahendid. Tähtsaim ja tõhusaim neist on ajakirjandus. Mahavaikitud ja põhjendamatult ülevõimendatud uudiste abil inimesi eksitades saavutatakse sageli edu. 

Tähtsaks vahendiks on ka liba-kodanikuühendused. Need on „organisatsioonid", mis pole tekkinud ise, vaid on tekitatud võõra raha toel ja võõra arvamuse esindamiseks. Loomulikult on häirimistegevuses oma tähtis roll salateenistustelgi. Ülaltoodud vahendite abil saab eksitatud rahvahulki suunata tegelikkuse juurest kujuteldava tegelikkuse juurde.

Tähtsaks vahendiks on ka liba-kodanikuühendused. Need on „organisatsioonid", mis pole tekkinud ise, vaid on tekitatud võõra raha toel ja võõra arvamuse esindamiseks.

Tüüpiline näide: „Araabia kevade" nimelised, tehislikku päritolu valitsusevastased massimeeleavaldused araabia maades. Kuid sama hea näide on ka Maidanil tehislikult loodud „revolutsioon", kus ühed ja samad isikud tulistasid ühtedest ja samadest relvadest nii meeleavaldajaid kui ka korravalvureid – selleks, et tekitada muljet, justkui oleks korravalvurid mõrvanud meeleavaldajaid, nood aga tulistanud vastu. Olgugi, et tegu oli seadusliku, rahumeelse meeleavaldusega. 

Sageli kasutatakse ka sellist võtet: õigustatud rahulolematuse väljendamiseks korraldatud protestil „keeratakse vint üle", et seejärel suunata ülesärritatud rahva raev juba hoopis muude asjade vastu. 

Serbias Újvidéki (serbohorvaadipäraselt: Novi Sadi. –  Tõlk.) linnas kukkus inimestele kaela sealse, mõni aeg varem renoveeritud rongijaama varikatus. Oli ka inimohvreid: õnnetus nõudis 14 inimese elu. Oli loomulik, et see tõi õigustatult rahvahulgad kogu Serbias tänavatele protestima. Täiesti õigustatult nõuti süüdlaste avalikustamist ja karistamist. Seda kasutasid aga kohe ära – rahva viha veelgi õhutades – need jõud, kel kavatsus valitsus kukutada. Käiku lasti raha, liba-kodanikuühendused, salateenistuste meetodid ning mõistagi ka ajakirjanduse mõjujõud. 

Kahjuks saab rahvahulkade õigustatud viha kergesti ülevõimendada, enamgi veel, nende mõjutusvahenditega saab isegi muuta pahameele algset sihtmärki. Rongijaama-vahejuhtumi puhul tulid inimesed tänavale ehtsa probleemi tõttu, misjärel nende pahameelt asusid oma huvides suunama jõud, kel eesmärgiks hoopis muu. 

Aga kui puudub tõeline põhjus pahameele tekkeks, siis leitakse pahameele tekitamiseks mingi ettekääne. Nagu tehti hiljuti näiteks Slovakkia peaminister Robert Fico puhul. Psühholoogid koguvad seal allkirju taotlusele, et Fico ametist lahkuks, kuna Slovakkia tervishoiusüsteemi olukord olevat väga halb, Fico olevat Venemaa-sõbralik ja üldse olevat ta tervis pärast mullust tapmiskatset kõvasti halvenenud. Venemaa-sõbralikuna olevat ta demokraatia vaenlane ning seetõttu igas asendis ja igal juhul juhiks täiesti kõlbmatu. 

Miks nimetada Venemaa-sõbralikuks inimest, kes ei kiida heaks Ukraina poliitikat? Sellest ju veel ei tulene, et ta kiidab ilmtingimata heaks kõik, mida Venemaa teeb. Fico ütles 16. jaanuaril 2024 Budapestis, et slaavlasena on tal kahe slaavi rahva tüli väga valus näha. Minu meelest nii ongi.

Kes ja miks pelgab Kesk-Euroopa ühinemist? 

Slovakkia, Serbia, Austria ja Ungari on üksteist leidmas. Leidub ähmiläinuid, kellel seda nähes tundub teostuvat hirmuunenägu – Austria-Ungari elluärkamine. Mainitud neli riiki on jõudnud arusaamisele, et Kesk-Euroopa rahvaid on seni alati püütud üksteise vastu välja mängida, ja et nüüd on aeg sellele lõpp teha. Meil tuleb ajada oma asja. Meie ühine ajalugu, kultuur, ühised kombed pigem liidavad kui eraldavad meid.

Normaalsust suudab Euroopas päästa ainult Kesk-Euroopa! Uued liidud äsjamainitud nelja riigi vahel ning Visegrádi grupi ühistegevuse taastamine looks juba igati arvestatava jõu. 

Kesk-Euroopa riikide ühendusest saaks juba selline, keskmiselt mõjukas üksus, mis suudaks mõjutada juba kogu Euroopa tulevikku. Just seda püüabki takistada maailmavalitsemisele pürgiv süvariik. Just sel põhjusel püütaksegi destabiliseerida riike, mis oleks ülalkirjeldatud koostööle altid. On püütud destabiliseerida Ungaritki, kuid enamus ungarlasi pole võtnud vedu.     

Ei tohi lubada destabiliseerida riike, mis on jäänud normaalsusele truuks ning kaitsevad oma ja ühishuve! Mida aeg edasi, seda suuremaks tundub muutuvat vajadus ühtse Kesk-Euroopa järele. Normaalsust suudab Euroopas päästa ainult Kesk-Euroopa! Uued liidud äsjamainitud nelja riigi vahel ning Visegrádi grupi ühistegevuse taastamine looks juba igati arvestatava jõu. 

Lääne-Euroopa on juba kadunud, kuigi loodetavasti mitte veel täiesti pöördumatult. Kesk-Euroopa ühinemise korral saaks veel taastada Euroopas normaalsuse ning sel moel antava hea eeskujuga päästa ehk kogu Euroopa!