Ühe maailma suurima varahaldusettevõtte BlackRock tegevjuhi Larry Finki sõnul muudab massisisseränne arenenud majanduste jaoks keerulisemaks ülemineku parematele, tootlikust suurendavatele tehnoloogiatele ja pidurdab tavainimeste palgakasvu.
Maailma Majandusfoorum (WEF) pidas Saudi Araabia pealinnas Riyadhis aprilli lõpus üleilmastujate kõnekoosoleku "Investeerimine üleilmse killustumise keskel", mille üks esinejatest oli Fink. "Ma võin väita, et arenenud riikide puhul on kõige suuremad võitjad väheneva rahvastikuga riigid," vahendab BlackRocki asutaja ja juhi väljendatud seisukohti Breitbart.
Ta jätkas:
"Sel teemal [vähenev rahvastik on kasulik] pole suurem osa inimesi kunagi sõna võtnud. Me oleme alati harjunud mõtlema, et kahanev elanikkond tähendab kahanevat majandust. Kuid rääkides suurte arenenud riikide [nagu Hiina Rahvavabariik ja Jaapan] juhtidega, kus kehtivad võõrapelgusest ajendatud sisserändepoliitikad, kus kedagi ei lubata riiki elama asuda – mille tõttu nende elanikkond väheneb – need riigid arendavad kiirkorras robotite ja tehisaru tehnoloogiaid.
…
Kui selliste arengute aluseks olevad eeldused muutuvad tootlikkuseks, mille kohta enamus meist arvab, et nii ka läheb, siis on meil võimalik tõsta elatustaset riikides, üksikisikute elatustaset isegi riikides, kus rahvastik väheneb."
Vastandina riigid, kus elanikkond kasvab, peavad keskenduma algelistele teemadele, nagu seda on haridus ja "õigusriik", rääkis rohkem kui kümne triljoni dollari suurust rahapaigutamisettevõtet juhtiv Fink:
"Nii nende riikide jaoks, kus elanikkond kasvab, on lahenduseks haridus … ja nende riikide jaoks, mis pole rajatud õigusriigi põhimõtetele, või kus ei saa head haridust, seal muutub [majanduslik] veelahe järjest ja järjest äärmuslikumaks."
Mõttekoja Immigration Accountability Project (Sisserände Vastututuse Projekt) kaasasutaja Rosemary Jenks arvab BlackRocki juhi sõnavõtu peale: "Tema on tegelane, kes nägi väga palju vaeva, kuidas massisisserände pealt kasumit teenida … Siis sai ta aru sellega kaasnevatest tagasilöökidest ning nüüd kahetseb oma valikuid."
"Ameerika Ühendriikide ajalugu tõestab, et vähese sisserände tingimustes on võimalik tõsta tootlikkust ja sisemajanduse kogutoodangut (SKT-d) elaniku kohta. Ameerika Ühendriigid tegid seda läbi 1950. aastate… Alates Teise Maailmasõja ajast kuni 1960. aastate keskpaigani," rääkis Jenks.
Alates 1960ndatest "on Ameerika Ühendriigid lisaks tõestanud, et massisisseränne on kahjulik … see vähendab SKT-d elaniku kohta, see kahjustab elukvaliteeti, see suurendab ebavõrdsust," lisas ta.
Läbi ajaloo on tööjõupuudus kasvatanud inimeste palku, aidanud kaasa tehnoloogilistele uuendustele ja vähendanud majanduslikku lõhestumist.
Jenksi sõnul saadakse hävingust, mida põhjustab massisisseränne, aru samuti Ameerika Ühendriikide valitsuses:
"Seda kindlasti mitte Kaubanduskojas. Nemad halavad jätkuvalt tööjõupuuduse teemal, kuigi kõik majanduslikud andmed näitavad, et sellist asja olemas ei ole. Samas üha suurem osa vabariiklasi saab aru, et massisisseränne pole lahendus. Ma arvan, et ka demokraadid saavad aru, et massisisseränne pole vastuseks meie majanduse probleemidele, kuid põhjused, miks nad seda toetavad, on minu hinnangul hoopis teised [mitte majandus]. … Minu arust ei peaks siinkohal Finki küll millegi eest kiitma."
Viimaste kuude jooksul on mitmed tuntud majandusteadlased, poliitikate kujundajad ja poliitikud tunnistanud, et massisisseränne kasvatab inflatsiooni, eluaseme hindu ja kasvikumäärasid.
Majandusteadlased tunnistavad samuti, et massisisseränne vähendab ettevõtete juhtide soovi panustada tehnoloogilistesse uuendustesse, tootmise automatiseerimisse ja tootlikkuse tõstmisesse, mis aitaks inimestel teha ühes päevas rohkem tööd ja teenida suuremat töötasu.
WEF-i kohtumisel arvas Fink lisaks: "Rahvastiku vähenemisega (täpsemalt ütles ta "negatiivse rahvastiku kasvuga") seotud paradigmad on muutumas. Sotsiaalsed probleemid, mis kaasnevad inimeste [töö] asendamisel masinatega [tööga], pole väheneva rahvastikuga riikides nii tõsised."
Toimetas Karol Kallas