Lea Danilson-Järg: ühisdeklaratsiooni kaotamine viskaks lapse koos vanniveega välja

Valitsuse plaan kaotada ühisdeklaratsioonidest abikaasade tulu käsitlemine ühe tervikuna tabaks eriti valusalt suuremaid perekondi, kus tulu teenib kahe eest vaid üks abikaasadest, karistades nõnda otseselt lastele ja perekonnale pühendumist. Foto: lucidwater/Bigstockphoto.com

Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni sisulise ärakaotamisega jäetakse kuni 1200 eurost ilma mitte ainult tööpõlgurid, vaid ka lasterikkad pered, kus ühe vanema osaline või täielik eemalolek tööturult on mitme väikelapse kasvatamise ajal sageli möödapääsmatu, kirjutab ajalehes Postimees Lea Danilson-Järg.

“On igati mõistetav, et praegu, mil töökäte puudus aina süveneb, on mõistlik motiveerida inimesi tööle minema,” kirjutab Danilson-Järg, ent toonitab samas, et seejuures tuleb meeles pidada, et teatud juhtudel võib mittetöötamine mõnel juhul riigile kasulikumgi olla. “Näiteks kui selle asemel tehakse midagi veelgi vajalikumat – kasvatatakse lapsi.”

Ühelt poolt on kavandatud muudatuse kondikava Danilson-Järgi sõnul iseenesest loogiline, sest kui pere tuleb toime vaid ühe abikaasa palgaga, siis ilmselt ei ole nad nii vaesed, et vajaksid maksukergendust. “Näiteks on igati mõistlik, et rikkuri tööpõlgurist kaasa ei peaks saama mööda ilma ringi rändamise, kohvikutes ja poodides ajaveetmise eest 1200 euro väärtuses maksusoodustust,” kirjutab ta, selgitades, et senise korra järgi olnuks see võimalik.

“Aga mis siis, kui see palgatöös mitteosalev kaasa on hommikust õhtuni (ja sageli ka öösel) hõivatud vähemalt kahe-kolme, võibolla isegi nelja-viie koolieelikuga? Kui teine abikaasa käib pere ülalpidamiseks ja eluaseme eest maksmiseks tööl mitme kohaga? Paraku ei võta uus süsteem seda arvesse. Need olukorrad oleksid maksustamise mõttes samaväärsed. Lasterikastele peredele kehtestatakse küll 300-eurone lasterikka pere toetus, kuid ühe mittetöötava vanema puhul oleks tegelik kasu 100 euro võrra väiksem, vaid 200 eurot,” toonitab ta, lisades, et kõige ebasoodsamasse olukorda satuvad suurpered, sest mida rohkem lapsi, seda möödapääsmatum ja pikem on ühe vanema osaline või täielik tööturult taandumine.

Danilson-Järgi sõnul ei tohiks aga lasterikkuse ebasoodsamasse olukorda panemist mitte mingil juhul lubada: “Ainus võimalus sündimust suurendada ja rahvaarvu kahanemist pidurdada on lasterikaste perede osakaalu kasvamine. Kui me ei anna praegu lapsevanemale võimalust tööturult laste kasvatamiseks eemal olla, siis saab tulevikus töökäsi olema veelgi vähem. On lühinägelik olemasolev inimvara lõpuni käitada ja uude mitte investeerida ainuüksi seepärast, et maksutulu ei hakka sellest saama mitte kohe, vaid alles paarikümne aasta pärast.”

Austagem ja toetagem lasterikaste perede isasid ja emasid, kes on võtnud enda kanda pere ülalpidaja rolli, et teine vanem saaks samal aja hoolitseda laste eest!

Eelneva pinnalt teeb Danilson-Järg ettepaneku luua võimalus, mille kohaselt saab maksustatavast tulust mahaarvamisi teha mitte ainult laste, vaid ka ülalpeetava abikaasa pealt, kes on laste tõttu töölt eemal.

“Kuni kahe lapse ühitamine tööga on enamasti võimalik. Kui lapsi on kolm või rohkem, kasvab ka laste kasvatamise koormus. Seega võiks erisuse võimaldada vähemalt kolme lapse vanematele noorima lapse esimese klassi lõpetamiseni. Sama loogikat järgitakse praegu ravikindlustuses. Ülalpeetavale kodusele vanemale tagab ravikindlustuse riik kuni noorima lapse esimese klassi lõpuni. Kui kõik lapsed kooli saadetud, on mõlemal vanemal võimalik vähemalt osaliselt taas tööl käia ja oma maksuvaba tulu, aga ka ravikindlustus ise välja teenida,” leiab ta.

Autori sõnul on oluline ka valitsusel mõista, et kuigi laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine ei ole palgatöö, poleks ilma selleta meist keegi täna siin.

“Kui lapsevanem teeb tööd, väga kasulikku ja ühiskonnale vajalikku, kuigi ilma palgata, siis võiks seda vähemalt sel määral tunnustada, et säilitada tulumaksuvabastuse võimalus. Austagem ja toetagem lasterikaste perede isasid ja emasid, kes on võtnud enda kanda pere ülalpidaja rolli, et teine vanem saaks samal aja hoolitseda laste eest!”

Kas [ühe tuluteenijaga] perekondade rahaline lisakoormamine ühes vaid abielupaaridele mõeldud eeliste kaotamisega on ikka päriselt kooskõlas abielukeskse ja iibe kasvatamisele suunatud perepoliitikaga, mille eestkõnelejaks on püüdnud olla just IRL.

Abikaasade ühisdeklaratsiooni (sisulise) ärakaotamise plaani mõistab oma juhtkirjas hukka ka Õhtulehe toimetus, mis nendib, et uue valitsuse maksumuudatused said paberile kiirustades ja läbimõtlemata:

“Rahandusministri Sven Sesteri sõnul peaks muudatus motiveerima rohkem inimesi tööturule tulema. Paraku ei saa eeldada, et sellise peremudeli, kus peres on ainult üks leivateenija, kasuks otsustamine tuleneb pelgalt ühe abikaasa tahtmatusest tööl käia – valiku taga võib olla nii vajadus hooldada mõnd lähedast, pühenduda täielikult laste kasvatamisele või ka mitte õpingutele.”

On küsitav, kas selliste perekondade rahaline lisakoormamine ühes vaid abielupaaridele mõeldud eeliste kaotamisega on ikka päriselt kooskõlas abielukeskse ja iibe kasvatamisele suunatud perepoliitikaga, mille eestkõnelejaks on püüdnud olla just IRL, küsib Õhtuleht.