Sillamäel asuv NPM Silmet on suurim haruldaste metallide ja muldmetallide tootja Euroopas. Foto: keemia.ee

Euroopa Liidule on senistest roheülemineku sepitsustest vähe ja niigi rohestamise käes ägava tööstussektori jaoks on Brüssel mõelnud välja uue rohekursi tööstuskava. 

Rohekursi tööstuskava (Green Deal Industrial Plan) mõtet tutvustas 17. jaanuaril Davoses toimuval Maailma Majandusfoorumi kokkusaamisel Euroopa Liidu ülemkomissar Ursula von der Leyen. Rohekursi tööstuskava sündis Euroopa Komisjoni tehnokraatide peades vastusena Ameerika Ühendriikide kaubanduspartnerite suhtes ebaõiglasele inflatsiooni vähendamise seadusele ja Hiina Rahvavabariigi massiivsetele riigipoolsetele tööstussektori toetustele. Liidu rohekursi tööstuskava toetub Leyeni sõnul neljale suurele sambale: seadusandlik keskkond, rahastamine, oskused ja kaubandus.   

Ülemkomissari sõnul on "enne fossiilkütuste majanduse lõppu väike ajaaken, mille jooksul on võimalik investeerida puhtasse tehnoloogiasse ja innovatsiooni". Ta rääkis samuti, et Liit ei soovi luua uusi rohetehnoloogia toorainesõltuvusi ja tahab vabastada ennast senistest sõltuvusest.

Seadusandliku keskkonna all mõtles Leyen raamistikku kui igasuguseid roheplaane saab panna toime senisest märksa kiiremini. Kavas on kehtestada nullheitmete tööstuse seadus (Net-Zero Industry Act), mis käib käsikäes kriitiliste toorainete seadusega ja millega soovitakse Liit vabastada Hiina RV haruldaste muldmetallide toorainesõltuvusest. 

Rahastamise osas näeb Liit ette maksumaksja raha lihtsamat kulutamist rohelistele tööstusettevõtmistele ja edaspidi nähakse ette Euroopa suveräänsusfondi rahastusi. 

Oskustööjõu hankimise heaks on Liit teinud 2023. aastast kaasamise, tööhõive ja sotsiaalteemade Euroopa oskuste aasta (European Year of Skills).

Kaubanduse sammas tähendab Leyeni sõnul suuremat läbikäimist sobivate riikidega ja karmi käitumist Hiina Rahvavabariigiga. Kaubanduse kohta rääkis Leyen, et ilma selleta pole roheüleminek võimalik, kuid samal ajal nõuab Euroopa Liit näiteks Austraalialt – mis on näiteks üks suuremaid haruldaste muldmetallide tootjaid – et see kehtestaks riigis samasugused rohepiirangud nagu kehtivad ELis. Austraalia omalt poolt soovib koos liitiumi ja koobaltiga eksportida Liitu mõistlikel tingimustel liha ning teisi põllumajandustooteid, mis aga ei sobi Prantsusmaale.

Oma kõne lõpusõnas lubas Leyen, et loominguliselt purustav uus tehnoloogia asendab vana tööstuse ja töökohad ning rohetööstusest saab Euroopa Liidu ja maailma loominguline ülesehitamine. Tema sõnul kirjutatakse maailma puhta tehnoloogia ajalugu Euroopa Liidus. 

2022. aasta septembris hoiatasid kümned mittemustmetallitööstuste esindajad, et seniste rohepoliitikate jätkudes ähvardab Euroopa Liitu lõplik tööstusest vabanemine. 

Bioloogist Euroopa Parlamendi Alternatiiv Saksamaale saadik Sylvia Limmer leiab, et Euroopa roheline kurss on "ideoloogia poolt juhitav koletis". 

Uudisteportaal Euractiv juhib tähelepanu, et esitatud kujul tuleb ELi tööstuse rohestamine kasuks eelkõige Saksamaale ja Prantsusmaale, millel on rohkem võimalusi oma ettevõtteid aidata.

Toimetas Karol Kallas