Liberaalne totalitarism

Jumal Dionysose pronkspea. Allikas: Wikimedia Commons

Liberalism osutus kangekaelseks, kurjaks ja sitkeks. Ta hakkas mädapaisena levima mööda kogu maailma. Nüüd on liberalism valmis saatma vangi konservatiive, kes soovivad elada nende elustandardite järgi, mis on maailma siiani elus hoidnud. Teisisõnu – kätte on jõudnud totalitaarse liberalismi aeg, kirjutab kirjanik, tõlkija ja teoloog Mihhail Morgulis.

Sõna “liberaalne” tuleneb ladinakeelsest väljendist liber. Liber oli rooma mütoloogias viljakuse ja viljastamise jumalus, samastatav Bacchuse ja Dionysosega. Tõenäoliselt siit ongi pärit liberaalide igasugune suur tõmme kõikvõimalike seksuaalsete kõrvalekallete ja neid praktiseerivate inimeste esindusorganite poole. Võimalusest seksuaalhälbeid avalikult demonstreerida on nad juba teinud ühiskonna vabaduse või selle puudumise hindamise põhilise kriteeriumi. Seega on Soodomast saanud nende liberaalse vabaduse tugibaas ja sümbol. Neil on jäänud teha veel üks, viimane samm – Liberi kultus ametlikult ellu äratada ja teha fallosest kohustuslik element kõikide liberaalsete organisatsioonide ja parteide vappidel. Ajaloolise õigluse seisukohast võttes oleks oluline, et liiderlikkuse ja saturnaalide jumalusest saaks liberalismi kummardajate iidol.

Soodomast on saanud liberaalse vabaduse tugibaas ja sümbol.

Kunagi tundus mulle, et liberaalid on enamuses naiivsed, hallipäised intelligendid, kes trambivad jalgu ning kinnitavad, et must ja valge on võrdsed ja et kõik peavad elama hästi, kõigil peab olema hommikusöögiks munaroog vorstiga ja et politsei peab iga vastutulijat viisakalt tervitama. Mõtlesin, et igavlevad läänlased on Marxi ja Lenini teoste lugemisega sassi läinud ja levitavad seda jama ülikoolides. Arvasin, et normaalse ühiskonna külge ei suuda selline demagoogia end pookida. Ent selline arvamus osutus ekslikuks. Liberalism osutus kangekaelseks, kurjaks ja sitkeks. Ta hakkas mädapaisena levima mööda kogu maailma. Ta murendab elutervet kapitalismi ja toodab õnneliku ühiskonna asemel pooltotalitaristlikke valitsusi. Ameerikas mädandab ta hästi sisse töötatud majandus- ja inimsuhteid.

Liberalism oli alati kiusatuseks noortele inimestele nii revolutsioonieelsel Venemaal kui Euroopas. Võrdlemisi hiljuti ka Ameerikas. Ta ei ole Ühendriikides vanem kui seitsekümmend aastat. Ent kunagine liberalism oli romantiline, pehme, võrdlemisi heatahtlik. Tänane liberalism – mis on põhiliselt ameerika ülikooliideoloogia – on väliselt ilus nagu marksism paberi peal ega mäleta enam Nõukogude Liidu reaalseid, minevikku jäänud koonduslaagreid. Enda kaitsmiseks on ta välja mõelnud sellise sõna nagu “tolerantsus”. Ja ta on andnud maailmale võimaluse tappa lapsi emaüsas ning avalikult jutlustada Jumala seaduste vastu kõige värdjalikumal moel. Ta on andnud maailmale AIDS-i ja terrorismi.

Huvitav on see, et mitte ükski liberaal ei pea vajalikuks ise järgida seadusi. Ta peab end tavaliselt seadusest kõrgemal seisvaks. Tuletan ajalooliste faktide põhjal meelde, et kui mõne maal puhkes mäss, siis lihtrahvas tappis esmalt need, kes võitlesid nende õiguste eest. Täpsemalt – liberaale. Nii oli, on ja jääb. Võimalik, et see on karistuseks hukatusliku kire eest muuta Jumala Seadust? Ja üldse – mida kujutab endast liberalism tänapäeval? Mitte minevikuliikumine, nagu nägid seda Prantsuse revolutsionäärid, Lenin, Hitler või Lincoln? On teada, et ka diktaatorid ei sallinud liberaale. Nad nägid neis pooletoobiseid anarhiste või kommuniste, kellel puudus tahe ja suutlikkus oma vastaseid likvideerida. Nüüd on aga liberalism muutunud teistsuguseks ja on valmis tapma neid, kes ei suuda teda aktsepteerida. Ta on valmis pistma vangimajadesse konservatiive, kes soovivad elada nende elustandardite järgi, mis on maailma siiani elus hoidnud. Teisisõnu – kätte on jõudnud totalitaarse liberalismi aeg.

Kätte on jõudnud totalitaarse liberalismi aeg.

Liberalism sunnib ühiskonda omandama tema väärtusi, reegleid, ideid. Paremal juhul paneb ta ühiskonna vaikima. Kui te jätkate “vanal moel”, saab teist ühiskonna, progressi, võrdsuse ja vendluse vaenlane. See meenutab kuidagi möödanikku – rahvavaenlasteks nimetati bolševistliku diktatuuri vaenlasi, kes olid vastu kogu maa muutumisele suureks koonduslaagriks ning neid lasti maha. Ma ei tea, miks inimesed, kes ei võta omaks seda ilusasti vormistatud jälkust, ei võta selle vastu avalikult sõna. Praegu selle eest veel ei tapeta. Ent hiljem, kui jätkub selline üldine vaikimine nagu praegu, saavad hukkamised reaalsuseks.

Ameerikas räägivad inimesed sellest siiski. Põhiliselt vabariiklased. Ent peale nende on Ameerikas olemas suur hulk eksiteel inimesi või ära ostetud demokraate. Ja on suur osa vaikivat Ameerikat, mis peab hakkama häält tegema täna, sest homme on hilja.

Eelnevalt ütlesin, et liberalism sünnitab terrorismi. See on tõsi, sest terrorism ei teki ilma liberaalide nõusolekuta ja taganttõukamiseta. Pärast hakkavad nad muidugi vastu ajama, et “ega me seda silmas ei pidanud ja ega me nii ei tahtnud”, aga siis on juba hilja. Ilma liberaalide kõnedeta ja sõbralike embusteta ei oleks hakanud tegutsema terroristide liidrid, ei lastaks õhku linnu ja inimesi. Enne seda kõike aga karjusid liberaalid: “Andkem neile piinatuile võimalus avaldada protesti! Kui nad ei armasta oma valitsust, andkem neile võimalus oma valitsused maha lüüa!”

Võin öelda lihtsakoeliselt – tänased liberaalid on andnud terroristidele õiguse tappa inimesi ja hävitada maailm. Võtame liberaalidelt selle õiguse ära! Keelame liberaalidele anda õigusi protestideks ja mõrvadeks. Võtame liberaalidelt selle võimaluse! Ameerikas võib praegu teha selle algatuse iga inimene.

Venemaal võib elada kas hästi või ausalt.

Euroopas võib elada kas küürus seljaga või siis kodus konutades.

Ameerikas võib küll elada liberaale mitte sallides, ent vajalik on nende tegemistele kaasa noogutada.

“Igaks asjaks on oma aeg.” Need kuningas Saalomoni targad sõnad on meile kõigile teada ja sageli kordame neid mõtlikul moel. Sageli üldsegi mitte asjakohaselt. Me peame endale aru andma, mis maailmas toimub. Kui palju on meil jäänud aega elada, vaielda ja rääkida võltse sõnu armastusest. On aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on. Sealhulgas mitte ainult laenata autoriteetide mõtteid selleks, et oma arutlustele kaalu anda, vaid öelda välja oma isiklik arvamus.

On aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on, öelda välja oma isiklik arvamus.

Ja pangem tähele: maailm on astunud uude faasi. See “arengufaas” ei saanud alguse mitte Egiptuse revolutsiooniga, vaid perestroikaga Nõukogude Liidus. Pärast selle kunstlikult loodud ja seitsekümmend viis aastat elanud monstrumi langemist algas kõrgtehnoloogiline ajastu ja mitmete režiimide hukkumine maailmas. Algas ülemaailmne perestroika. Looja laseb sündmustel selliselt sündida, kuigi neid ei ole inimese loogikaga kerge mõista. Aga nii see jääb, meeldib see meile või ei.

Niisiis, Nõukogude Liit langes, impeerium lagunes tükkideks. Sellest saigi uue ajastu loendamise nullpunkt. Venemaa, olles kaotanud superriigi staatuse, jääb oluliseks ja mõjukaks maaks. Ameerika jätkab maailma lipulaevana, hoolimata tohututest sotsiaalsetest vapustustest ja paljude maade vaenulikust suhtumisest. Hiina… kollane, vaikiv gigant. Kümme aastat tagasi kirjutasin ma Zbigniew Brzezinskile, et kui see hiiglane tõuseb oma jalgadele, siis ei tahaks ma teisi maid kadestada. Ei Ameerikat, ei Venemaad. Need maad peavad kokku hoidma, üksinda nad kollase hiiglasega hakkama ei saa.

Iisrael – selle elanikud ei tee seda maad ei paremaks ega halvemaks. Iisrael ei ole niivõrd riik kui vaimulik seisund. See on Jumala sõrmejälg Maa peal, eluhingus, millesse on segatud Jumala Vaimu aroom. Ei saa Alguse maa, Jumala maa, Kristuse Jeesuse lihakssaamise maa hukkuda eraldi kogu maailmast. Kogu meie olemine on seotud nähtamatute, ent tunnetavate taevalike niitidega. Kõik toimub ühtses kontekstis. Seepärast jääb mul lootus Jumala halastuse peale. Lootus, et Ta jääb meiega ning peatab maailma enesehävitamise ja viimise pimedasse minevikku.

Mõned inimesed on targemad, kui on vajalik nende isikliku õnne rajamiseks. See just kõlabki päästva akordina. Sest nemad peavad mõtlema teiste inimeste õnne peale. Selliste peale, kes elavad veel selles patuses maailmas. Nemad peavad olema need haned, kes päästavad Rooma, kes äratavad maailma. Maailm vajab teid!!! Et te päästaksite ta ilmingu käest, millele on juba ammu leitud täpne nimetus: liberaalne fašism.

Tõlkinud Roland Tõnisson

Kirjanik, tõlkija ja teoloog Mihhail Morgulis on sündinud 1942. aastal, kolis 1977. aastal Ameerika Ühendriikidesse. On raadiojutlustaja venekeelsele auditooriumile. “Vaimuliku diplomaatia” kontseptsiooni isa, kirjastuse “Slavic Gospel Press” üks asutajatest.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!