Lugeja kirjutab: alkoholiaktsiisi langetamine on laenamine tuleviku arvelt

Külm klaas hüva kesvamärjukest palaval päeval. Foto: Bigstockphoto

Karm alkoholipoliitika on andnud Eestis viimastel aastatel häid tulemusi: langustrendis on nii tarbimine kui ka alkoholist põhjustatud surmad, arvab Mari-Vivian Ellam. 

Reformierakonna ja EKRE hullumeelne idee alkoholiaktsiise langetada, millele valitsus on rohelist tuld andmas, on moraalselt vale, õnnetuste, kuritegude ja surmade arvu suurendav ning kõige viimaks isegi rahaliselt riigile pigem kahjulik. Reformierakond on opositsioonis ja aktsiisilangetuse tagajärgede eest ei vastuta (ehkki tulevases valitsuses olles tuleb tal nendega siiski tegelda), kuid uus valitsus alustab aktsiise langetades oma neliaastakut rahaliselt sama ebakindlalt pinnalt nagu eelmine, võttes hulga riske ja minnes ka vastuollu Eesti riigi alkoholipoliitikaga, mille eesmärgiks on alkoholi tarbimist vähendada.

Piirikaubandus on marginaalne probleem

Alkoholiaktsiiside langetamise üks deviise on „Toome maksud Lätist tagasi!“. See on tegelikult eksitav, sest makse, mis „Lätti läksid“, pole Eestil kunagi olnud. 2018. aasta riigikassa aktsiisitulu oli üle 50 miljoni suurem kui 2017. aastal. Saamata jäi 100 miljonit lisatulu, mida loodeti, ent kui aktsiis oleks jäänud samale tasemele, poleks neid 100 lisamiljonit ikkagi laekunud.

Praegu ostetakse ligi veerand Eestis tarbitavast alkoholist teiselpool Läti piiri, kuid nii alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel näitab piirikaubandus rahunemise märke ning nii aktsiisilaekumised kui siseturumüügid on taastumas. Kinnituseks võib lugeda ka seda, et selle aasta nelja esimese kuu kogu aktsiisitulu on 13 miljonit kõrgem kui eelmise aasta sama perioodi oma. Inimeste maksujõud kasvab vaikselt liiga hüppeliselt tõstetud aktsiisile järele ning olukord on stabiliseerumas. 

Ees ootab tarbimise kasv

Aktsiisilangetamisega kasvab tõenäoliselt eestlaste alkoholi kogutarbimise kasv, millega valitsus on ka arvestanud. Nimelt on tarbimise kasv eelduseks, et riigieelarve aktsiisilaekumine kasvab. Kui praegu ostetakse 25% Eestis tarbitavast alkoholist Lätist ning me langetame aktsiise samuti veerandi võrra, nagu praegune plaan ette näeb, oleme maksulaekumise osas samas olukorras, kus seni: mingit lisaraha alkoholiaktsiisist riigieelarvesse ei laeku. Lisatulu saab tulla vaid kogutarbimise kasvult ja Soome alkoholituristide arvelt. 

Eesti madalam alkoholihind suurendab nii eestlaste endi kui ka meie põhjanaabrite alkoholitarbimist ja valitsuse otsuse tervist kahjustavad tagajärjed ulatuvad ka riigipiiri taha. Seejuures on lootus, et piirikaubandus täielikult kaob, ebarealistlik. Piirikaubandus eksisteeris ka enne suuremat aktsiisitõusu ning lisaks alkoholile on teisel pool piiri odavamad nii kütus kui ka toidukaubad. 

Aktsiisilangetus kasvatab kogutarbimist muuhulgas kontrastiefekti tõttu, mis toimis ka piirikaubanduse puhul: alkoholi hind Lätis ei muutunud, kuid tundus Eesti tõusnud hindadega võrreldes märgatavalt odavam, mis omakorda võimendas ostubuumi. Ka nüüd võib järsk hinnalangus tekitada inimestes psühholoogilise efekti, mis tarbimist hüppeliselt kasvatab. Olulise rolliga on ka elatustaseme tõus: praeguse kõrgema miinimum- ja keskmise palga juures saab inimene sama hinnaga alkoholi tarbida märksa rohkem kui 2017. aastal enne viimast aktsiisitõusu.

Oodata on õnnetuste, surmade, kuritegude ja abortide arvu kasvu

Karm alkoholipoliitika on andnud Eestis viimastel aastatel häid tulemusi: langustrendis on nii tarbimine kui ka alkoholist põhjustatud surmad. Lisaks tarbija surmaga lõppevatele alkoholijoomisega kaasnevatele tervisekahjudele võib alkoholijoobe tagajärjel saabuda näiteks liiklussurm, tulesurm, uppumine, alajahtumine, enesetapp, kukkumissurm ja mõrv, kusjuures hukkunuks võib mitmel puhul olla hoopis joobes inimesega kokku puutunud kaine inimene. Eriti sage on see liiklussurmade puhul. 

2018. aastal langes alkoholijoobest põhjustatud liiklusõnnetuste hulk võrreldes 2017. aastaga 18%, olles taasiseseisvumisaja kõige madalam. Ka surmajuhtumitega lõppevad liiklusõnnetused on langustrendis, viimasel viiel aastal on neid olnud püsivalt alla 20. 

Alkoholitarbimine on üks peamisi mõjutegureid ka näiteks vägistamisjuhtumites. Politsei sõnul satuvad vägistamise ohvriks kõige sagedamini noored võõras seltskonnas alkoholi tarbivad naised ja endiselt on alkohol seksuaalkuritegude puhul palju suurem riskitegur kui näiteks korgijook.

Vägistamise tagajärjel tekkinud rasedused on peaaegu 100% ulatuses soovimatud ning naisele psühholoogiliselt keerulised hallata, olenemata sellest, kas rasedus säilib või katkestatakse. Vägistamisest põhjustatud abordid võivad seejuures olla statistiliselt alaregistreeritud: seksuaalkuriteoga seotud häbitunne ja soovimatus juhtunut meenutada paneb naist sageli sellest vaikima. 

Seost soovimatute raseduste ja alkoholi tarbimise vahel ei ole palju uuritud, ent selge on, et alkoholijoobes seksuaalvahekorras olemine on siiski üks faktoritest, mis viib soovimatu raseduseni. 2013. aasta Michigani noorte riskikäitumise uuringu kohaselt on alkoholi (liig)tarvitavate noorte hulgas märgatavalt rohkem neid, kel on viimase kolme kuu jooksul olnud mitu erinevat seksuaalpartnerit, ning vähem neid, kes viimase seksuaalvahekorra ajal kasutasid kaitsevahendit.

Eri uuringute kohaselt jätkavad mitmed alkoholi tarbivad noored joomist ka pärast rasedaks jäämist ning lisaks võimalikele alkoholist põhjustatud kahjudele on nende lastel suurema tõenäosusega madal sünnikaal, nõrgem on ema-lapse side, kõrgem on sünnitusjärgse depressiooni põdemise oht. Soovimatu rasedus on ka üks peamisi põhjuseid, miks tehakse aborti. 

Vaimsete, füüsiliste ja majanduslike kahjude nimekiri, mis on põhjustatud alkoholi liigtarvitamisest, ei ole lõplik. Lisaks eelnevale põhjustab alkoholisõltuvus näiteks perevägivalda, abielulahutusi ning psüühilisi probleeme alkoholisõltlasest vanema peres kasvanud lapsele, mis jäävad teda mõjutama kogu eluks. 

Parem lahendus on, et ka Läti tõstab aktsiisi

Me oleme riigina astunud alkoholist põhjustatud kahjude vähendamisel suure sammu edasi ning isegi kui see peaks olema meile rahaliselt kulukas, aitab karm alkoholipoliitika ehitada majanduslikult tugevamat riiki tulevikus. Alkoholi liigtarbimise tagajärjed on kulukad, sest kaduma läheb palju tööjõulisi inimesi nii surmade kui töövõimetuse tõttu. Lisaks kulutab riik alkohoolikute ülalpidamiseks märkimisväärseid summasid sotsiaaltoetuste näol: oma tervise ära joonud inimeste puhul on maapiirkondades tavaks, et sotsiaaltöötajad aitavad neile taotleda invaliidsuse ning sellega kaasneva püsiva sissetuleku.

Isegi kui me ajutiselt aktsiisilangusest tänu tarbimise suurenemisele rahaliselt võidaks, on see laenamine homse arvelt. Palju parem idee oleks kokku leppida lõunanaabritega ning julgustada neidki alkoholiaktsiisi tõstma. Isegi kui piirikaubandus selle võrra väheneks, kataks aktsiisitõusust laekuv lisaraha selle maksukao Läti jaoks ära, mistõttu võiks see mõlemale riigile olla motiveeriv lahendus. 

ANDKE OMA PANUS OBJEKTIIVI TÖÖ JÄTKAMISEKS!

Tehke oma annetus kohe täna, et Objektiivi missioon saaks edasi kesta!