Haridusministeeriumis käib alushariduse riikliku õppekava muutmisprotsess. Sellele pakub oma hinnangu Eeva Holm.
"Elagu demokraatlik lasteaed!" hõiskavad tekke ja patju loopivad lapsukesed, kes on äsja võtnud demokraatlikult vastu otsuse, et täna lõunapuhkust lasteaias ei toimu.
Haridusministeeriumi seinte vahel käib taas alushariduse riikliku õppekava muutmisprotsess.
Kirja on jõutud panna alushariduse põhiväärtused, milleks on ka demokraatia, vabadus, sallivus, kultuuriline mitmekesisus ja sooline võrdõiguslikkus.
Uued alushariduse põhiväärtused tulenevad ka Eesti Vabariigi põhiseadusest, kus on selgelt kirjas, et Eesti on rahvusriik. Meie rahvas on aga kuskil jõudnud juba demokraatlikult hääletada, et väärtustame ja austame multikultuursust. Segamini oma keele ja kultuuri algõppega soovime kogu maailma kultuurilist mitmekesisust hakata õpetama ka väikestele eestlasele Johannes Käisi ühe ümberpööratud õpetamisprintsiibi kohaselt ehk siis nüüd kaugemalt lähemale ja tundmatult tuttava suunas.
Vabadus on väärtusena igati kena ja hea, kuid sellega koos saab kaasnema ka kohustus vähemalt 1 aasta kohustuslikku lasteaeda. Vabadus lasteaeda valida, kus iga valik on võrdsete tingimuste korral võrdselt toetatud, puudub paljudes omavalitsustes.
Seni võõristust tekitanud uued euroopalikud sallivusnormid on leidnud samuti kuskil demokraatlikul viisil enamuse heakskiidu ning vaatamata laste suurtele ning mõistmatutele silmadele, tuleb lapsi neid norme austama panna.
Sooline võrdsustamisprotsess on saanud alguse juba 2008. aastal, mil võeti alushariduse õppekavast välja sõnad poiss ja tüdruk. Uue õppekavamuudatuse kohaselt võiks neid sõnu ka vähem kasutada ning ees terendab Soomes demokraatlikult vastu võetud määrus, kus koolis ja eelkoolis lapsi poisiks ja tüdrukuks nimetada ei ole lubatud.
Ministeeriumi seinte vahel võib küll demokraatia kenasti toimida, kuid lasteaias on enamuses väikesed loodusseadustest sõltuvad enesekesksed indiviidid, kelle jaoks selline demokraatia on ahistav.