Hetkel Gazas toimuv on ilmselt läänemaailma südametunnistuse proov, võib olla viimane, võib olla ka mitte, eks saame näha, kui homne päev meid siit veel eest leiab. See tähendab, et Jumal nõuab ükskord läänemaailmalt aru, kuidas see kõik sai juhtuda, kirjutab kristlasest Objektiivi lugeja Ülle Raave lugejakirjas.
Gaza põgenikel pole Egiptuse piiri ääres asuvast Rafah linnast enam kuhugi edasi liikuda, piir on ees ja see on suletud. IDF korraldus sealt jalust kaduda saab tähendada vaid seda, et hakake ise taeva poole astuma, või tuleme ja aitame. Selle õuduse vaikiva võimaldamise eest oleme kõik Jumala ees vastutavad.
Hetkel Gazas toimuv on ilmselt läänemaailma südametunnistuse proov, võib olla viimane, võib olla ka mitte, eks saame näha, kui homne päev meid siit veel eest leiab. See tähendab, et Jumal nõuab ükskord läänemaailmalt aru, kuidas see kõik sai juhtuda. Võib olla nõuab ka islamimaailmalt, aga see pole õnneks minu mure, mina olen kristlane. Ei ole ju nii raske kristliku taustaga maades teha vahet hea ja kurja, sõja ja genotsiidi, inimõiguste minimaalsegi aksepteerimise ja nende jõhkra rikkumise vahel.
Igasugune sõda on oma olemuselt julm, jah, hukkub paratamatult ka tsiviilisikuid, aga mis on sõjal tegemist Gazas toimuvaga? Mis põhjusel on hävitatud miljonite inimeste kodud? UNRWA maja alt leiti tunnel, või vähemalt väidetavalt leiti, sõltumatut uurimist pole olnud, ja sellest tehti uudis, aga mille pärast kõik need ülejäänud 100 000 maja siis üldse puruks pommitati, kui nende all tunneleid polnudki? Või ikka oli 100 000 tunnelit/ sissepääsu, aga sellest ühest tehti millegipärast uudis? Sest see üks asus juhtumisi UNRWA hoone all? Ja nende abi tõttu Gaza veel elus püsib.
Niigi imetillukese Gaza sektori, mille pindala on umbes 360 km2, kordi väiksem, kui näiteks Hiiumaa, ühte nurka on kokku pressitud umbes 1,5 miljonit inimest, rohkem, kui Eesti Vabariigis on üldse elanikke. Humanitaarkriis on tohutu, pole kuskil elada, pole piisavalt toitu, pole isegi korralikke toidunõusid, millega seda vähestki toitu UNRWA katlast kätte saada. Alles nägin videos õnnetut nutvat last, kes oma käed tulise supiga kõrvetas, polnud tal ka korralikku kausikest selleks otstarbeks. Kõik on Gazas segi pommitatud, segi pekstud, ära hävitatud, inimeste ellujäämine on tehtud nii raskeks, kui võimalik.
Lapsed surevad ilma anesteesiata tehtud operatsioonidel valu tõttu, pole ravimeid, pole toitu nälgivate vastsündinute jaoks, kelle emad on tapetud, ja kristlik maailm otsustas just sellel, Gaza jaoks siiani kõige raskemal hetkel Palestiina abiprogrammid lõpetada.
Selline teguviis langeb kokku Iisraeli riigijuhtide nõudmistega, kes on vägagi selgelt öelnud, et palestiinlased on loomad, kes tulebki ära hävitada, kellele ei tohi anda ei vett ega toitu. Kuna see ja mitmedki teised palestiinlasi dehumaniseerivad sõnavõtud loeti ette ka Rahvusvahelises Kohtus, ei tohiks need kellelegi enam isegi Eesti Vabariigis uudiseks olla.
Kuid palestiinlaste suhtes levib ka teistsugune arvamus – palestiinlasi pole üldse olemas. Palestiinlased, kes tegelikult palestiinlased pole, see sõnagi on teatud ringkondades nagu pühaduseteotus, elaksid nagu kiusu pärast maal, mille Jumal on Iisraelile tõotanud, ja peaksid sealt lahkuma – aga kuhu? Aga kui nad ei tahagi oma kodumaalt lahkuda?
Sionistid, kes on suures osas ateistid, väidavad, et Jumal, kelle olemasolu nad ei usu, on andnud neile selle maa, kus juhtumisi elab teine rahvas. Me ise elame maalapil, mida samuti üks teine rahvas peab Jumala poolt neile määratuks ja kellel võib olla on ka piisavalt jõudu seda meile selgitama tulla –kui Jumal meid ei kaitse.
Miks peavad inimesed üldse aitama Jumalal Tema maailmaajaloolisi plaane täide viia? Hitler rajas ka enda arvates Tuhandeaastase Reichi, mis kestis küll tunduvalt lühemat aega, kuid suutis siiski palju kurja teha. Seegi idee oli Piiblist.
Kes või kus on tegelikult Iisrael, teab ainult Jumal, las Tema lahendab need olukorrad. Inimestel on Ta käskinud valida ainult hea ja kurja vahel, ning harva, kui see valik on olnud nii lihtsaks tehtud, kui hetkel Gazas.