Kaçkarsi mäestik Foto: Piqsels

Üle 1100 teadlase ja eksperdi allkirjastasid Maailma Kliimadeklaratsiooni, mille sõnumiks on, et null-heitmete kavad on ebarealistlikud ning inimtsivilisatsiooni olemasolu kliimamuutused ei ähvarda.

Alljärgnev on Kliimadeklaratsiooni tõlge.

Kliimateadus peaks olema vähem poliitiline ja kliimapoliitikad samal ajal rohkem teaduslikud. Eriti peaksid teadlased rõhutama, et nende mudelite väljundid ei ole võlukunsti tulemus, vaid arvutimudelid on inimeste tehtud. Mida mudelid näitavad, sõltub lõpuni sellest, mida teoreetikud ja progammeerijad sinna sisse panevad: hüpoteesidest, eeldustest, suhetest, parametriseerimistest, stabiilsuspiirangutest ja paljus muust. Paraku suurema osa peavoolu kliimateaduse puhul jäetakse sellised sisendid avalikustamata.

Uskuda kliimamudeli pakutud tulemusse tähendab uskumist asjadesse, mida mudeli tegijad on sinna sisestanud. Mis on täpselt tänase kliimaarutelu probleem, kuna selle keskmes on kliimamudelid. Kliimateadus on mandunud usuteemalistesse aruteludesse ja tegemist pole enam normaalse, enesekriitilise teadusega. Me peame ennast vabastama naiivsest usust tooretesse kliimamudelitesse. Tulevikus peavad kliimauuringud toetuma märkimisväärselt enam empiirilisele teadusele. 

Kliima hädaolukorda ei ole

Üle maailma rohkem kui 1100 teadlast ja eksperti koondav võrgustik on valmistanud ette käesoleva kiireloomulise sõnumi. Kliimateadus peaks olema vähem poliitiline ja kliimapoliitikad samal ajal rohkem teaduslikud. Teadlased peaksid avalikult rääkima nende globaalse kliimasoojenemise ennustuste määramatustest ja liialdustest. Poliitikud peaksid samal ajal külmalt kaaluteldes arvutama kokku nii nende poliitikameetmete tegelikud kulud kui kujuteldavad kasud.

Soojenemist põhjustavad nii looduslikud kui antropogeensed tegurid

Geoloogiline arhiiv näitab, et Maa kliima on muutunud kogu planeedi eluea jooksul. Külmad ja soojad perioodid on loomulikud. Väike jääaeg lõppes alles 1850. aastatel. Mille tõttu pole üllatav, et me täna kogeme soojenemise perioodi. 

Soojenemine on palju aeglasem kui seda ennustati

Maailm soojeneb märkimisväärselt aeglasemalt kui seda ennustab IPCC toetudes inimtekkelisele kliimasoojenemise mudelitele. Lõhe, mis laiub päris maailma ja mudelmaailma vahel, näitab meile, et me oleme kliimamuutustest arusaamisest väga kaugel.

Kliimapoliitika toetub vigastele mudelitele

Kliimamudelitel on hulgaliselt puudujääke ja need ei sobi kõige vähemalgi määral globaalsete poliitikate kujundamiseks. Need liialdavad kasvuhoonegaaside, nagu seda on CO2, mõjudega ja eiravad fakti, et atmosfääri rikastamine CO2ga on kasulik.

CO2 on taimede toit ja kogu Maal oleva elu aluseks

CO2 ei ole reostus. See on kogu Maal oleva elu jaoks eluliselt tähtis. Fotosüntees on õnnistus. Rohkem CO2te on loodusele kasulik, see teeb Maa rohelisemaks. Kuna õhus on rohkem CO2te, siis soodustab see biomassi kasvu üle maailma. Samuti on see hea põllumajandusele, kuna aitab suurendada saake terves maailmas.

Globaalne soojenemine ei ole suurendanud loodusõnnetuste hulka

Pole olemas statistilist tõestusmaterjali, et globaalne soojenemine suurendab orkaanide, üleujutuste, põudade ja teiste sarnaste loodusõnnetuste esinemissagedust ning tugevust. Samas on ohtralt tõestusmaterjali, et CO2 piiramise meetmed on ühekorraga äärmiselt kahjulikud kui kallid. 

Kliimapoliitika peab austama teaduslikku ja majanduslikku tegelikust 

Kliima hädaolukorda ei ole. Selle tõttu pole põhjust paanitsemiseks ega häirekella löömiseks. Me seisame jõuliselt vastu kahjulikule ja ebarealistlikule 2050. aastaks CO2 null-heitmete saavutamise poliitikale. Kui mõeldakse välja paremad lahendused, ja see juhtub kindlasti, siis on meil piisavalt aega järele mõtlemiseks ning kohanemiseks. Üleilmse poliitika eesmärgiks peaks olema "jõukus kõigile", milleks on vaja tagada igale inimesele igaks ajahetkeks odav ja varustuskindel energia. Jõukas ühiskonnas on mehed ja naised hästi haritud, sündimusmäär on madal ja inimesed hoolivad oma keskkonnast.

Epiloog

Maailma Kliimadeklaratsioon on kogu maailmast toonud kokku suure hulga erinevate valdkondade teadlasi. Nimetatud grupi inimeste märkimisväärsed teadmised ja kogemused on vajalikud tasakaaluka, erapooletu ning kompetentse lähenemise kujundamiseks kliimamuutuste suhtes.

Edaspidi tegutseb antud grupeering sihtasutuse Global Climate Intelligence Group (Globaalne Kliimaanalüüsi Grupp) raames. CLINTEL Group annab kliimamuutuste ja energiaülemineku teemadel nõu valitsustele ning ettevõtetele üle maailma. 

Maailma Kliimadeklaratsiooni SAADIKUD

NOBELI LAUREAAT PROFESSOR IVAR GIAEVER / NORRA/USA
PROFESSOR GUUS BERKHOUT / HOLLAND
DR. CORNELIS LE PAIR / HOLLAND
PROFESSOR REYNALD DU BERGER / PRANTSUSKEELNE KANADA
BARRY BRILL / UUS MEREMAA
VIV FORBES / AUSTRAALIA
PROFESSOR JEFFREY FOSS † / INGLISKEELNE KANADA
JENS MORTON HANSEN / TAANI
PROFESSOR LÁSZIÓ SZARKA / UNGARI
PROFESSOR SEOK SOON PARK / LÕUNA KOREA
PROFESSOR JAN-ERIK SOLHEIM / NORRA
SOTIRIS KAMENOPOULOS / KREEKA
FERDINAND MEEUS / HOLLANDIKEELNE BELGIA
PROFESSOR RICHARD LINDZEN / USA
HENRI A. MASSON / PRANTSUSKEELNE BELGIA
PROFESSOR INGEMAR NORDIN / ROOTSI
JIM O'BRIEN / IIRIMAA
PROFESSOR IAN PLIMER / AUSTRAALIA
DOUGLAS POLLOCK / TŠIILI
DR. BLANCA PARGA LANDA / HISPAANIA
PROFESSOR ALBERTO PRESTININZI / ITAALIA
PROFESSOR BENOÎT RITTAUD / PRANTSUSMAA
DR. THIAGO MAIA / BRASIILIA
PROFESSOR FRITZ VAHRENHOLT / SAKSAMAA
VIKONT MONCKTON OF BRENCHLEY / ÜHENDKUNINGRIIK
DUŠAN BIŽIĆ / HORVAATIA, BOSNIA JA HERZEGOVINA, SERBIA JA MONTE NEGRO

Kõigi Kliimadeklraratsioonile allakirjutanud inimeste nimed leiab Deklaratsiooni PDF versioonist.

Tõlkis Karol Kallas