Kirjandusteadlane Maarja Vaino märgib, et Marek Tamme poolt kasutusele võetud mõiste “uusreaktsionäär” ei sobi ühiskonda, kus kehtib arvamuste paljusus, pluralism. Totalitaarses ühiskonnas oli reaktsionäär sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli “valede” seisukohtadega inimese moraalne või füüsiline hävitamine.

Ajaloolane Marek Tamm avaldas nimelt ajakirja Vikerkaar novembrikuu numbris artikli “Uusreaktsionäärne mõtlemine”, milles keskendus sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liikmete Varro Vooglaiu ja Markus Järvi ning SAPTK portaali Objektiiv mitmete kaastööliste mõtteavalduste käsitlemisele.

“Reaktsionäärlik vaateviis käsitab nüüdismaailma allakäigu võtmes ja näeb lahendust traditsioonilisteks peetavate väärtuste juurde tagasipöördumises,” selgitab Tamm artiklis oma terminivalikut.

Vikerraadios kõnelenud Maarja Vaino sõnul paistab Marek Tamme valitud terminoloogias kajastuvat tema lugemisvara, sest kes tuleks tänapäeval mõttele kasutada Eesti kontekstis hõlmava terminina väljendit “reaktsionäär”.

“Reaktsionäär tähendas nõukogude ajal sisuliselt kohtuotsust. Reaktsionäärid olid tagurlased, kes takistasid progressi ega jaganud revolutsioonilisi ideid. Reaktsionäär oli sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli diktatuuriühiskonnas “valede” seisukohtadega inimese moraalne või ka füüsiline hävitamine,” märgib Vaino.

Marek Tamme kasutatud mõiste “uusreaktsionäär” on järelikult “uustagurlane”, “uuspimedusejünger”, “uusobskurant”.

“Sõnade võim võib olla suur. Ja meenutada tasub ka seda, mida öeldakse ameerika kohtusüsteemis: “Kõike, mida ütlete, võidakse kasutada teie vastu”,” hoiatab Maarja Vaino.