Progressiusust johtuva "ekspertide" jõugukraatia näiteks võib Eestis tuua endise Eesti Panga asepresidendi, Rahvusvahelise Valuutafondi nõuniku ja tänase ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti. Foto: Wikipedia

Majandusteaduse mõttekoja Mises Institute'i portaalis avaldanud animeeritud lühikeste videoloengute seeria "Majandusteooria algajatele". Progressiusk/progressism on täna lääneriikides valitsev riiklik usutunnistus ja allpool on sarja loengu "Mis on progressiusk" tõlge.

Majandusteadust on nimetatud "väärtuste vabaks teaduseks", mis tähendab, et see peaks vastama küsimustele ilma poliitilise ja ideoloogilise erapoolikuseta. Hea majandusteadlane suudab selgitada vabade turgude kasulikkust ja sotsialismi tagajärgi  lähtumata poliitilisest kallutatusest, vaid inimeste käitumisest piiratud ressursside maailmas.

Paraku üpris tihti, kui aruteldakse majanduse teemal, tehakse seda mingis poliitilises kontekstis. Seda kas siis mingil valimiste perioodil või kuidas maksude tõstmine mõjutab kohalikku majandust.

Mõned inimesed kutsuvad ennast "progressivistideks", mis peaks näitama, et nende poliitilised ja majanduslikud vaated on "kaasaegsed" ja "tulevikku vaatavad". Ameerika Ühendriikide ajaloo jooksul on "progressiusklikud"* kuulutanud, et nende välja mõeldud majandussüsteem on "kolmas tee" kapitalismi ja sotsialismi vahel. Progressistid kuulutavad majandussüsteemi, "mida suunavad eksperdid", mitte vabad turud ega poliitikud.

Päris elus pole selles "kolmanda tee" majandussüsteemis mitte midagi progressiivset. Seda süsteemi jälitavad samad probleemid, mis saadavad " jõugukraatiat" (cronysm); valeusku, nagu valitsus suudaks majandust juhtida paremini kui turusüsteem.

Turud toimivad koordineerides ressursside ja toodete pakkumise ning nõudluse vahekorda üle kogu maailma. Hindade abil saavad ettevõtjad, äriinimesed ja tarbijad välja arvutada, milline on parim lahendus soovitud tulemuste saavutamiseks.

Progressiusklikud ei usu, et üksikisik on selliseid otsuseid võimeline langetama iseseisvalt. Selle asemel tahavad nad, et turge ja hindu reguleeriksid nõndanimetatud eksperdid, kelle mõjukuse aluseks on ülikoolid ja poliitika, mitte tootjad, kes/mis loovad tooteid või teenuseid mida inimesed tahavad ning mida on hea kasutada.  

Progressistide põhieksitus seisneb usus, et piisaval hulgal eriharidust annab üksikisikule parema arusaamise turul toimuvast kui turg ise. Mille tõttu õigustavad progressiusklikud poliitilise ja seadusandliku võimu üha kasvavat meelevalda ühiskonna üle. Sellised arengud on ohtlikud. 

Majanduslikus mõttes pole vahet, kas selline valitsuse sekkumine on tavalise poliitilise korruptsiooni tulemus või müüakse seda inimestele "ekspertide loodud regulatsioonidena". Tulemus on sama: turusüsteemi manipuleeritakse poliitiliste tulemuste saavutamiseks, mitte päris tarbijate huvides, valitsuse sunnijõuga. See ei ole "kolmas tee" kapitalismi ja sotsialismi vahel. See õõnestab kapitalismi, et õigustada suuremat riigi võimu. Nii nagu jõugukraatia puhul, pole inimesed, kes sellest süsteemist kasu saavad, mitte ettevõtjad ja tootjad, kelle panusest on turul midagi kasu, vaid poliitilised "eksperdid", null-tootjad, kes lõppeks kontrollivad kõike.

Kolmanda tee valitsuse sekkumine maksuvabastuste, toodete seadustamise, tööstusharu standardite jõustamise, lobistamise, jne vahendusel, on kasulik suurtele korporatsioonidele ja teeb väiksematele ettevõtetele konkurentsiolud keerulisemaks. Sellistest poliitikatest võidavad suured kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, seda nii turul kui seadusandlikes kodades, sest valitsus loob neile ebaõiglaseid eelisolukordi.

Progressiusklikke "ekspertide klass" loob uusi probleeme kasvatades bürokraatidest mänedžeride kasti, kellel on suur võim majanduse üle, kuid kes ei vastuta mitte millegi eest ei turul ega hääletuskasti juures. Ameerika Ühendriikides, kus progressistlikku poliitikat on aetud terve sajand, on tänaseks jõutud pöördukseni** järelvalvet teostavate riigiametite ja võimsate ettevõtete vahel, mida valimistulemused kuidagi ei mõjuta.

Kuna keegi mitte millegi eest ei vastuta, siis tulemuseks on poliitikate katastroofilised nurjumised, mis on toonud kaasa finantskriisid, plahvatuslikult kasvanud tervishoiukulud ja -õppelaenud. Või majanduse sulgemise "rahvatervise" nimel.

Need ei ole vaba turumajanduse näited, vaid aastatepikkuse nurjunud sekkuvate poliitikate tulemus.

Majanduses pole olemas "kolmandat teed". Kas lubatakse tarbijatel juhtida majandust enda otsustega või on juhtrollis valitsus.

Majandusteadus ei ole teadus, mis annab teatud ekspertidele õiguse ühiskonda juhtida. Selle asemel õpetab see inimestele, et hoopis piiratud valitsus toob maailmale kaasa jõukuse. 

Progressiusk ei ole lahendus. Mida enam me õpime "mõtlema nagu majandusteadlased", seda enam me saame aru kui väärtuslik on tõeliselt vaba ühiskond.

*Progressiusk ja progressism on sünonüümid. Sõnade "progressiiv" ja "progressiivne" tähendus on teine.

** Teatud jõuk "eksperte" liigub takistusteta mööda suurettevõtteid ja riigiameteid, üheks selliseks on näiteks Armeest Raytheoni nõukokku läinud ja sealt USA kaitseministriks saanud Lloyd Austin.