2. märtsil, paar päeva enne valimisi, eelvalimised juba käisid, ütles endine rahandusminister Annely Akkermann, et riigi rahandus on korras. Ja siis tulid "kordategijad", uuesti, kes aastast aastasse tegid suurema eelarve defitsiidi ja aastast aastasse kasvatavad riigivõlga. Tempo on selline, et meile räägitakse täitsa avalikult, kuidas varsti tuleb IMF ja võtab Eesti riigi rahanduse üle, tõdes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme sõnavõtus.
Avaldame Martin Helme sõnavõtu riigikogus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta tervikuna:
Me oleme sellises rõõmsas olukorras, et 3,5 aastat on riigieelarvet korda tehtud. Mäletate kõik seda juttu? Mina mäletan! Ma loodan, et valija ka mäletab ja ma arvan, et saal mäletab.
Õudne ulgumine ja hammaste kiristamine, kuidas Jüri Ratas ja Martin Helme ajavad Eesti riigi pankrotti ja kui kohutav see on, et tehti pensioniraha vabaks. Sellest räägiti siin ka enne, milline Kreeka meid ees ootab. Meie tuleme riigi rahandust "korda tegema"!
Fakt on loomulikult see, et see üks aasta, kui oli koroona-aasta, tuli tõepoolest võtta suurem võlg, et majandus käimas hoida, ja selle tagajärjel oli Eesti majandus Euroopa kõige vähem kannatanud ja kõige kiiremini taastunud majandus.
Ja siis tulid riigirahanduse "kordategijad", kes aastast aastasse tegid suurema eelarve defitsiidi ja aastast aastasse kasvatavad riigivõlga. Tempo on selline, et meile räägitakse täitsa avalikult, kuidas varsti tuleb IMF ja võtab Eesti riigi rahanduse üle. Ja kuna me ju seda ei taha, siis tuleb midagi ette võtta.
No mis me peame ette võtma? Võtta tuleb sealt, nagu ütles kunagine Ameerika pangaröövel Willie Sutton, kui talt küsiti, miks ta panka röövib, sellepärast et seal on raha. Kus on Eesti eelarves raha: pensionide juures on raha. Kõige suurem tükk Eesti riigieelarvest on pensionid.
Vahetult enne valimisi astus Kaja Kallas teleekraanil pensionäride tuppa ja pensionärid küsisid: Aga mida te meile, pensionäridele, lubate?" – "Oota, ma tulen ja räägin! Teile on tulumaksuvaba pension, teil tõuseb järgmise nelja aastaga 400 eurot pension vähemalt. Kõik on kindlates kätes!" 2. märtsil, paar päeva enne valimisi, eelvalimised juba käisid, ütles endine rahandusminister Annely Akkermann, et riigi rahandus on korras.
Kõik on korras, ongi korda tehtud! Pole vaja muretseda! Siis said valimised läbi ja vaat siis hakkas tulema.
Ega see küsimus, mis ma küsisin enne Jürgen Ligilt, miks nad käituvad nagu putinistid, on jumala õige küsimus. Venemaal ka käib asi nii. Enne valimisi lubatakse pensionitõusu, Putin ise lubab. Aga pärast valimisi tuleb välja, et tahtsime parimat, läks nagu alati, ei tulnud välja. Teil tuleb püksirihma pingutada natuke ja tegelikult võtame pensioneid vähemaks. Täpselt nagu Kreml käitub tänane valitsus Eestiski, Reformierakond. Putinistid, vaat kes te olete!
Nüüd, me oleme väga kaugel sellest ajast, mil teine ikooniline Reformierakonna reklaam ilmus teleekraanidele, kus Ansip seisis liftis. Väike ilus vanainimese king pandi liftiukse vahele ja Ansip ütles: "Topeltgarantii! Teilt ei võeta midagi vähemaks, pensionitõus ja indekseerimine jätkub."
Topeltgarantii! Ansipi topeltgarantii! No nüüd oli "lugege mu huultelt" garantii ja see oli palju kehvem garantii. Tegelikult tulid meil, aktsiisitõusud, meil tuli tulumaksu tõus, meil tuli käibemaksu tõus, meil tulid trahvid ja lõivud ka tõusid – kõik asjad on tõusnud.
Nüüd, statistikaga võib igast asju seletada. Reformierakonna statistika moonutamise oskus on meile ammu teada, aga fakt on see, et viimase kolme aasta jooksul, natuke rohkem kui kolme aasta jooksul – ütleme, alustame lugemist sellest päevast, kui Kaja Kallas valitsema hakkas –, on olnud inflatsioon 34–35%.
Ja ükskõik mis pidi te numbreid keerutate, pension ei ole nii palju tõusnud. Ei ole nii palju tõusnud pension! Pensionitõus on olnud väiksem, kui on olnud hinnatõus.
Ja tegelikult on nagunii inimeste ostujõud Eestis vähenenud, seda kinnitab ka igasugune statistika, mis ei tule Reformierakonna büroost. Vaesemaks on inimesed nagunii jäänud, nüüd te võtate reaalselt nende sissetulekut vähemaks. Me võime siin arvutada, võime jälle manipuleerida, et kas me räägime keskmisest pensionist või me räägime mingisugusest muust näidikust, aga põhimõtteliselt, ütleme, selline keskeltläbi aasta jooksul kaotus keskmisel pensionäril on 130 eurot.
Reaalselt väheneb, mitte lihtsalt et tõusu ei tule, vaid reaalselt väheneb väljamakstav summa või maksudega kinni peetav summa.
Ma nüüd lihtsalt tahaks igale pensionärile lihtsa küsimuse esitada. Kui te lähete eurovalimistele, ei anna oma kaarti selle pagana hooldekodu juhataja kätte, vaid lähte päriselt 9. mail, õigel päeval päriselt paberiga valimisjaoskonda ja hääletate paberi peal, siis mõelge hoolega järgi.
Sest kui te annate oma hääle Paetile või tädi Marinale või kellelegi teisele tänasele valitsuskoalitsiooni esindajale, siis te põhimõtteliselt kiidate heaks selle, et teil vähendatakse pensioni. Ja kui te selle heaks kiidate, siis ärge imestage, et siis tulevad veel maamaksu tõusule lisaks kinnisvaramaksud ja siis tulevad teil sundrenoveerimised ja siis tulevad teil kõikvõimalikud asjad.
Aga ei ole vaja pärast küsida, et oi, kuidas see nüüd juhtus. Seda, mida premeeritakse oma häälega, seda saadakse. Ärge premeerige Reformierakonda, sotsiaaldemokraate, Eesti 200, premeerige Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda!
Toimetas Markus Järvi