Markus Järvi: agenda on kohustuslik. Keskerakonna meelemuutus annab sellest haledalt teada

Lasta mõne kuuga tuulde kõik oma aastate jooksul opositsioonis kujundatud seisukohad on omaette fenomen isegi kodumaise poliitilise prostitutsiooni suhteliselt laial skaalal, kommenteerib Markus Järvi valitsusse tõusnud Keskerakonna kannapöördeid.

Valitsusevahetus eelmise aasta novembris andis igale mõtlevale kodanikule lihtsa ja faktidega põhistatud kinnituse, et kartellierakondadel puuduvad sisuliselt igasugused poliitilised ja maailmavaatelised erinevused. Madin, mida hea meelega oma valijatele poliitilise debati ja oluliste parteiplatvormi punktide kaitsmisena etendatakse, toimub üldpilti ohustamata. Suur agenda on paigas ja selle kallal pole lubatud kobiseda.

Ilmselt pole olemas kõnekamat näidet eelnevast kui Keskerakonna muutumine pärast võimule saamist – ja seda vist isegi mitte nädalate, vaid päevade jooksul. Muutumine oli seda silmapaistvam, et enne valitsusse saamist jõudis Keskerakond viie ja poole opositsiooniaasta jooksul kinnistada endale ka selged opositsioonilised jutupunktid.

Nende hulka kuulusid Rail Balticu kriitika, presidendi otsevalimiste toetamine, rahvaalgatuste ja -hääletuste laialdasem kasutuselevõtt ning e-valimiste kriitika. Peale poolt aastat valitsuses on Keskerakond kõikidele nendele teemadele rohkemal või vähemal määral selja keeranud.

Langemine hakkas peale Rail Balticust. Paar nädalat peale valitsuse vahetumist selgus riigikogu arutelul, et Erki Savisaar, kes varem oli Rail Balticus kahtlejate leeris, kutsus üllatuslikult üles Rail Balticut toetama. Samal ajal sai selgeks, et Kadri Simson jätkab majandusministrina vastuvaidlemata oma eelkäija Kristen Michali poliitikat.

Seejärel oli kord presidendi otsevalimiste eelnõu käes, mille Keskerakond koos EKRE-ga opositsioonis olles esitas. Objektiivile sõnas Jaanus Karilaid, et eelnõu võeti tagasi lootuses panna see hoopis rahvahääletusele, et rahvas saaks ise otsustada, kas soovib presidendi otsevalimist või mitte. Kaks kuud on Karilaiu kommentaarist möödunud, ent rahvahääletuse ideest pole tänaseks kuulda ei kippu ega kõppu. Vastupidi, alles paar päeva tagasi saime teada, kuidas Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i töörühm olevat jõudnud üksmeelele, et tulevikus peaks presidenti valima ainult valimiskogu ning korraga suisa seitsmeks aastaks! Seega, avanemise asemel soovib võim ennast veelgi enam tsementeerida.

Kuidas on lood e-valimistega, mis aastal 2015 olid Keskerakonna volikogu arvates kui “Trooja hobune, mis võib avada ukse uuele vaikivale ajastule Eesti ajaloos?”

“E-valimised on ohtlikud ja tuleb peatada enne, kui see läheb meile maksma meie demokraatia,” teatas toona volikogu, kuhu kuulus ka peaminister Jüri Ratas. Tänaseks on Ratas kinnitanud korduvalt, et e-valimised pole enam probleem.

Mida me sellest välja loeme? Esiteks loomulikult Keskerakonna fenomenaalse poliitilise prostitutsiooni. Mõne kuuga kõik oma aastate jooksul opositsioonis kujundatud seisukohad tuulde lasta on omaette fenomen isegi kodumaise poliitilise prostitutsiooni suhteliselt laial skaalal.

Teiseks: selgeks on saanud, et Eesti poliitilist maastikku ja n-ö suurt pilti ei kujunda mitte poliitilised parteid ja nende seisukohad, rääkimata rahva tahtest, vaid süvariik – ametnikest, äriringkondadest ja välismaistest huvigruppidest koosnev seltskond, kelle huvides on Eesti säilimine globalistide bastionina 200 kilomeetri kaugusel Peterburist. Rahvas käigu aga lolli näoga ringi ja soigugu demokraatiast, mida talle paari aasta tagant odavate lutsukommide saatel pakutakse ning tuliste debattidega Mehhiko seebi ja “Kättemaksukontori” vahele etendatakse.

Tegelikud isandad istuvad Euroopas ja teispool Atlandi ookeani. Nad on head onud, kes pakuvad meile kaitset Venemaa vastu, mis sellest, et kui sõda Venemaaga peaks lahti minema ja meie paikneme globalistide eelpostina 200 kilomeetri kaugusel Peterburist, on meie häving väga tõenäoline.

Kuidas see ütelus käiski? Need, kes ei taha olla iseseisvad ja valivad vabaduse asemel turvalisuse, kaotavad mõlemad. Igal juhul, poliitilisi jõude, kes tahavad Eestis esile kutsuda paradigma muutust, nagu Viktor Orbán seda Ungaris tegi, ootab ees väga tõsine katsumus.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!