Trumpi-vastased meeleavaldused meenutavad oma käekirjalt "araabia kevadet" ja erinevaid värvilisi revolutsioone, mille käigus suutsid USA eriüksused ja nende poolt välja koolitatud professionaalsete riigikukutajate seltskond ümber kujundada kogu Põhja-Aafrika poliitilise kaardi. Praegustes meeleavaldustes väljendub aga lisaks sellele ka revolutsiooni vaimne labasus, banaalsus ja silmakirjalikkus, ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
USA ja Euroopa "naistemarssides" on välja joonistunud pahemliberaalse maailmavaate kogu mõistusepimenduse ja silmakirjalikkuse palett. Nendes võime näha, kuidas revolutsiooniline mentaliteet väljendab oma seesmist labasust ja madalust.
Mõtleme nüüd veelkord hetkeks järele. Oletame, et teile ei meeldi Donald Trump, aga te olete tavaline inimene, kes käib tööl, kellel on lapsed või lapselapsed, kes joob hommikul kohvi ja vaatab õhtuti uudiseid ning arutleb maailma asjade üle. Küsime veelkord: milline terve psüühikaga naine või mees riietub oma poliitiliste vaadete manifesteerimiseks hiiglaslikuks suguelundiks ja tatsab mööda riigi pealinna tänavaid ringi? Miks peab poliitilise meeleavalduse jooksul pidevalt viitama genitaalidele ja väljendama end roppuste kaudu, nagu seda teeb näiteks Madonna?
Kas kuidagi muudmoodi ei saa? Ilmselt mitte, sest see pole pelgalt poliitiline protest. Siin ilmneb veel midagi muud. Siin leiab aset ühe vaimsuse vallalaotumine. Selleks on revolutsioon, mis ammutab kütust kahest paagist, uhkusest ja meelelisusest ja on tänaseks jõudnud oma madaluse haripunkti.
Suured ideed paremast homsest ja ajaloo dialektika paratamatust kulgemisest progressi suunas on kadunud. Järele on jäänud vaid omaenda egoistlikes ihades siplev, vähem või rohkem ülekaaluliste, hingeliselt katkiste ja intellektuaalselt pimestatud olendite tõmblus: rahuldage nüüd ja kohe minu nõudmised!
Järele on jäänud revolutsiooni banaalsus, tappev igavus ja lame keskpärasus. Järele on jäänud idiootsus. Te väljendate oma maailmavaadet sellega, et tõmbate pähe roosa genitaali? See hääl, mis kuskilt kaugelt kõrvu jõuab, on tulevate põlvkondade põlgusest tulvil naer. Vähe sellest. Tundub, et revolutsioon ja selle suurmeistrid naeravad ise ka nende vaeste inimeste üle.
Lisaks talumatule banaalsusele on Trumpi vastu protestivad feministid üles näidanud ka pilkast mõistusepimendust ja silmakirjalikkust. Naiste marsi üks peakorraldajaid on nimelt Palestiina juurtega islamiusuline aktivist Linda Sarsour, kelle ärgitusel seoti Ameerika lippe naistele peakatteks ning kes on väljendanud oma sümpaatiat nii Palestiina enesetapupommitajatele kui ka sharia-seadusele.
Järgnev video pärineb aga Saksa feministide protestilt ning kuulub tegelikult rubriiki "no comments".
Feministid laulavad Saksamaal ülistust Allahile ja islamile, religioonile, mille all kannatavad reaalselt miljonid maailma naised, keda koheldakse madalama klassi inimesena, rääkimata sharia-seaduse all toimuvatest nüpeldamistest ja kivitamistest. Siin paljastab revolutsioon taas oma palge. Pahemliberaalne ideoloogia ja islam jagavad oma äärmuslikes vormides nimelt sama eesmärki: hävitada kristlikule tsivilisatsioonile rajanev Euroopa.
Päeva lõpuks meenutavad aga naiste marsid aastate jooksul vägagi tuttavaks saanud käekirja – "araabia kevadet" ja erinevaid värvilisi revolutsioone, millega USA eriüksused ja nende poolt välja koolitatud professionaalsete riigikukutajate seltskond on vorminud uueks mh kogu Põhja-Aafrika poliitilise kaardi.
Värvilisete revolutsioonide taga on olnud angloameerika globalistide huvid, mida paremalt poolt on ellu viinud republikaanid nagu isa-poega Bush, John McCain ja ülejäänud Washingtoni "süvariigi" (ing k deep state) neokonservatiivid, pahemalt poolt aga Obama administratsioon. Kahtlemata oleks täpselt sedasama globalistlikku suunitlust järginud ka Hillary Clinton.
On selge, et Trump kõrvaldas võimult demokraadid ja Obama administratsiooni, ent vähem on räägitud sellest, et sama on ta teinud ka republikaanide neokonservatiivse tiivaga.
McCaini ja teiste naftadollarile truudust vandunud globalistide viha Trumpi vastu on ilmne ja sellest annab tunnistust kasvõi tõik, et McCaini käest käis läbi ka libaraport, milles Trumpi süüdistati seksuaalsetes perverssustes Vene prostituutidega.
Igal juhul valdab Washingtoni "süvariigi" seltskond suurepäraselt värviliste revolutsioonide tehnikat ja naistemarss kannab selgelt nende käekirja kuni meeleavalduste tunnusvärvini välja: värviks on seekord valitud loomulikult roosa. Seega, kui olukord peaks tõsisemaks muutuma ja protestid laienema, ei maksa imestada, kui meedia hakkab peagi taguma trummi USA enda pinnal aset leidvast roosast revolutsioonist.
Nüüd sõltub palju sellest, kes seisavad Trumpi selja taga olulistes struktuurides ja kui kaugele julgeb ta globalistide vastu rindejoont nihutada. Esimesed hoiatused Trumpile on juba kõlanud.