Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme leiab, et arenenud demokraatiaga riigis oleks haridus- ja teadusminister Liina Kersna pidanud kahtlase kiirtestihanke tõttu koheselt tagasi astuma, mitte ootama prokuratuuri sekkumist.
"Prokuratuur otsustas lõpuks ikkagi alustada kriminaalasja haridusministeeriumi kiirtestide hanke osas. Meil on kogu aeg õigus olnud! Küll on kahju, et selleks oli vaja prokuratuuri, et minister ametist lahkuks. Normaalse poliitilise kultuuriga riigis oleks ta ammu pidanud ise tagasi astuma ja kui ta seda ei mõistnud, oleks peaminister pidanud ta tagasi kutsuma. Kui ka seda ei juhtunud, oleks pidanud parlament ta tagasi kutsuma. See oleks olnud ühe arenenud demokraatiaga riigi standard," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
"Ja ega meie justiitssüsteem pole palju parem kui poliitiline süsteem. Selleks oli vaja tervelt kahte kuriteoteadet, et asi üldse kuidagi üles võetaks. Mitte ainult ei liigutanud prokuratuur kulmugi, kui selgelt skandaalsed ja ilmselgelt ka kriminaalsed asjaolud testihanke osas avalikkuses teatavaks said. Nad panid tuima ka veel siis, kui neile tehti meie erakonna saadikute poolt kuriteoteade. Alles siis, kui võtsime appi Eesti ühe profima kriminaaljuristi ja tegime uue kuriteoteate, tuli lõpuks kriminaalasja algatamise otsus. Kusjuures siingi võeti veel lisaaega, et meid pinnida, kust ja kuidas ikkagi said meile teatavaks kuritegelikule käitumisele viitavad tõendusmaterjalid," selgitab ta.
"Muide, see on seesama prokuratuur, kes viis käesoleval nädalal läbi läbiotsimise advokaadibüroos, millelt Kert Kingo ostis kuluhüvitiste eest mõnetuhande eurost õigusnõu jooksuga algatatud ja olematu paragrahvi aluselt toimetatavas kriminaalasjas."
"Aga olgu peale. Kersna on läinud, asi seegi. Tõsi, prokuratuur ei alustanud uurimist tema või ühegi konkreetse inimese suhtes, vaid "juhtumi selgitamiseks". Kas nad kellegi konkreetse inimese süü sealt edasi tuvastavad, saab näha," lisab Helme.
"Tähelepanuväärne on see, et prokuratuur algatas uurimise just selles episoodis, mis meie hinnangul oli kõige jõhkram rahakantimise juhtum ehk esimeses nö hankes. Prokuratuuri meelest võis teatud eritingimustel tõepoolest teha ka sellist otse ostmist, aga ka sel juhul oleks pidanud otsima konkureerivaid pakkumisi. Seda ei tehtud," nendib EKRE esimees.
"Nüüd on uurimise asi välja selgitada, miks mitte. Kui konkureerivate pakkumiste kõrvale jätmine oli tehtud sel motiivil, et aidata kellelgi saada hõlptulu, oli tegu kuriteoga, mille eest võib inimesi vangi panna. Kas vangi läheb endine minister, kantsler või lükatakse tanki mõni osakonnajuhataja või leitakse taas, et ups, kobarkäkk ilma konkreetse vastutajata, saame ka näha."
"Üks väike nüanss veel. Haridusministeerium otsustas esitada tsiviilhagi Mailis Repsi vastu, nõudes talt iga mõeldava ja mõeldamatu kulu tagasi maksmist ajast, kui too oli minister. Ma loodan, et ministeerium hoiab siin nüüd selget joont ja esitab tsiviilhagi ka Liina Kersna suhtes, et ta maksaks maksumaksjale tagasi need neli-viis miljonit, mis tema susserdamise tõttu kellegi kontole mängiti. Kui see juhtuks, vaat siis oleks Eesti õigusriik!" rõhutab Helme.
Toimetas Martin Vaher