Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme hinnangul ei ole kooseluseadusel, tsiviilpartnerlusel või paarkonnaseadusel mingit pistmist õigustega, vaid see on ideoloogilise jõustamise protsess ja inimeste südametunnistuse represseerimise protseduur, mida ei saa toetada.
Vastates teisipäeval riigikogus kooseluseaduse tühistamise arutelu ajal Igor Gräzini küsimusele, kas ta ei karda, et halva kooseluseaduse asemele võib tekkida hea kooseluseadus, ütles Martin Helme järgmist:
"Meie erakonna seisukohalt ei vaja samasooliste omavahelised suhted mingit riiklikku regulatsiooni. Tegemist on täiesti ebaolulise hulga inimestega Eesti ühiskonnas, kes kõigele lisaks elavad väga ebastabiilselt koos. Las inimestel olla see rõõm kolida kokku ja lahku nii palju kordi, kui nad tahavad, või olla rohkem kui kahe- või kolmekesi paaris. Riiklikult seda reguleerima ei peaks. Mis vastab küsimusele, kas kooseluseadus või paarkonnaseadus või tsiviilpartnerlus. Kõik üks prügivedu, mingit vahet ei ole. Ei vaja regulatsiooni ja kõik.
Mis vastab küsimusele, kas kooseluseadus või paarkonnaseadus või tsiviilpartnerlus. Kõik üks prügivedu, mingit vahet ei ole. Ei vaja regulatsiooni ja kõik.
Kooseluseadus on kohutavalt halb seadus. See, mismoodi ta vastu võeti, on poliitilise protsessi ja demokraatia vägistamine. See, mismoodi ta justkui kehtiv on, on jälk ja ilge. See mõnitab õigusriigi kõiki põhimõtteid, kooseluseadus mõnitab õigusriiklust. Selles mõttes tuleks ta tühistada, isegi siis, kui te usute, et kooseluseadus on mingisugune õilis asi. Oma praktikas ta ei ole. Kui me nüüd küsime, kas tuleb asemele midagi paremat, siis laske käia, pange menetlusse ja võtke vastu mingi seadus, mis vähemalt oma eesmärkide poolest on aus. Ja kui selleks on olemas parlamendi toetus, siis okei. Kui selleks on olemas avalikkuse toetus, siis ka okei. Aga meie fraktsioon seda ei toeta.
Ma pean ausalt ütlema, et on toimunud lähenemisi kooseluseaduse entusiastide poolt meie suunas, et mis tingimustel me oleksime nõus toetama seda samasooliste elu reguleerimist. Vastus on väga lihtne. Kui meid veendakse, et see n-ö tsiviilpartnerlus ei ole tegelikult salaviis minna abielu ümber defineerima – nagu ta on olnud kõikides nendes riikides, kus tsiviilpartnerlus on vastu võetud, lõpuks on jõutud abielu ümber defineerimise juurde –, ja kui me saame põhiseaduse § 27 täiendamise siit saalist, mis ütleb, et abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit, kui me saame selge kinnituse, et lapsi ei kaasata sellesse tsiviilpartnerlusse, siis võib arutada. Aga me ju kõik teame, et ei kooseluseadusel, tsiviilpartnerlusel ega paarkonnaseadusel ei ole mingit pistmist mingite õigustega, vaid see on ideoloogilise jõustamise protsess, see on inimeste südametunnistuse represseerimise protseduur. Ja seda ei saa toetada."