Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ei poolda kaitseväe juhataja Martin Heremi ametiaja pikendamist, kuna too ei sobi tema hinnangul sellele ametikohale. Helme hinnangul on Herem oma sundvaktsineerimise poliitikaga rikkunud räigelt inimeste põhiseaduslikke õigusi ja seeläbi ühtlasi kahjustanud Eesti riigikaitset.
Valitsus pikendas neljapäeval kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) ettepanekul kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra, kuni 2025. aasta detsembrini, vahendab Postimees.
EKRE esimees Martin Helme sõnas aga, et Martin Herem ei sobi kaitseväe juhataja ametikohale ning pole juba tükk aega näidanud ühtki märki sellest, et ta mõistaks, mida ta on valesti teinud.
Ühtlasi on Helme sõnul problemaatiline, et kuna Heremi ametiaeg saab läbi alles umbes aasta pärast ning vahepeal on valimised, siis langetab praegune valitsus otsuseid järgmise valitsuse eest, mis pole tema hinnangul põhjendatud ning kujutab endast võimu kuritarvitamist.
"Sobimatu on järgmise valitsuse eest see ametikoht ära täita. Ükskõik kes on järgmises valitsuses, see on tegelikult järgmise valitsuse otsus," sõnas ta.
EKRE esimees leiab, et Herem ei sobi ametisse eelkõige seetõttu, et tema ning mitmed teised jõustruktuuride juhid on rikkunud põhiseadust: "Räigelt on rikkunud inimeste põhiseaduslikke õigusi oma sundvaktsineerimise poliitikaga ja sellega muide kahjustanud ka Eesti riigikaitset, kuna üle 650 inimese on kaitsejõududest lahkunud selle poliitika tagajärjel."
"Rikkuda põhiseadust ja selle tagajärjel või sellega koos kahjustada Eesti kaitsevõimet on andestamatu minu meelest. See inimene peaks uurimise all olema, mitte saama ametipikendust," leiab Helme.
Samuti tõi Helme välja, et Heremil puudub arusaam sellest, mis on tsiviilkontroll. Tema hinnangul peaksid poliitikud andma juhiseid sõjaväelastele, mitte vastupidi.
"Ta on nagu Louis XIV, et "kaitsevägi, see olen mina" ja kõik teised on lollid, ei tea mitte midagi ja ei tohi isegi arvata mitte midagi. See on demokraatlikule riigile mitte lihtsalt sobimatu vaid olemuslikult ohtlik," ütles ta.
Kolmanda probleemina tõi Helme välja Heremi sõjalise doktriini, mis on tema hinnangul olnud ebaadekvaatne juba aastaid. Näiteks ei tahtnud Herem veel aasta alguses Eestile õhutõrjet ning siiani pole plaanides ka soomusvägi. "Kogu tema riigikaitse doktriin on olnud oma ajas vale ja on ka tänases ajas vale," lisas Helme.
Herem on kaitseväe juhataja alates 2018. aasta 5. detsembrist. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus seda kaitseministri ettepanekul ja riigikogu riigikaitsekomisjoni heakskiidul kahe aasta võrra pikendada. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas 10. oktoobril üksmeelselt toetada Heremi ametiaja pikendamist kahe aasta võrra ning esitada see seisukoht ka valitsusele.
Toimetas Martin Vaher