Saksa kantsleri kohusetäitja Angela Merkel tunnistas ajakirjanikele no-go tsoonide olemasolu Saksamaal ning vajadust nendega midagi ette võtta.
"Minu jaoks on alati selge [olnud], et sisejulgeolek on riigi kohus, riigil on võimumonopol, riik peab tagama, et inimestel on õigus sellele (st julgeolekule – toim), mil iganes nad avalikus ruumis kokku saavad ja liiguvad," ütles Merkel.
Ja "see tähendab näiteks, et ei oleks no-go alasid, et ei tohi olla kohti, kuhu keegi ei julge minna. Ja sellised kohad on olemas, ja seda tuleb [õige] nimega nimetada ja sellega tuleb midagi ette võtta," ütles Merkel.
"Ja ma arvan, et Thomas de Maizière tegi siseministrina väga head tööd, aga me oleme nüüd samuti rääkinud sellest, et me tahame politseiseaduse mudelit, et me ei või toetada erinevaid julgeolekustandardeid eri liidumaades, ning et see tuleb ühtlustada niipalju kui võimalik."
Pärast massilist sisserännet peamiselt Aafrika põhjaosast on mitmed Saksa väljaanded hakanud juhtima tähelepanu no-go tsoonidele ehk aladele, kus mittemoslemitel pole turvaline liikuda.
Bild kirjeldab neid paiku kui "vohavaid getosid, paralleelühiskondi ja no-go alasid" ning pakub sellist mittetäieliku loetelu: Berliin-Neukölln, Bremerhaven-Lehe/Bremen-Huchting, Köln-Chorweiler, Dortmund-Nordstadt, Duisburg-Marxloh, Essen-Altenessen, Hamburg-Eidelstedt, Kaiserslautern-Asternweg, Mannheim-Neckarstadt West ja Pforzheim-Oststadt.
Eriti akuutne pidavat no-go tsoonide probleem olema rahvarohkeimal liidumaal Nordrhein-Westfalenis, kus Rheinische Posti andmetel on ohtlikud kohad muuhulgas Aachen, Bielefeld, Bochum, Bonn, Bottrop, Dorsten, Duisburg, Düsseldorf, Essen, Euskirchen, Gelsenkirchen-Süd, Gladbeck, Hagen, Hamm, Heinsberg, Herne, Iserlohn, Kleve, Köln, Lippe, Lüdenscheid, Marl, Mettmann, Minden, Mönchengladbach, Münster, Neuss, Oberhausen, Recklinghausen, Remscheid, Rhein-Erft-Kreis, Rhein-Sieg-Kreis, Solingen, Unna, Witten ja Wuppertal (palume vabandada, kui mõni kohanimi ei ole eestipärane – toim).
"Berliinis või Duisburgi põhjaosas on piirkondi, kus kolleegid eriti autoga peatuda ei julge, sest nad teavad, et [hetk hiljem] ümbritseb neid 40 või 50 meest," ütles Saksa politseiliidu president Rainer Wendt.
See kujutab endast "tahtlikku väljakutset riigi autoriteedile – rünnakuid, mille teostajad väljendavad oma põlgust meie ühiskonna vastu."