Foto: Hippopx

Vaatamata tohututele pingutustele, mida teadlased panustavad pandeemia põhjustanud koroonaviiruse uurimisse, ei tea me tänaseni sellest suurt osa asju ja kõik inimesed on osa ülemaailmsest vastuste otsimise eksperimendist.

Koroonaviiruse pandeemia on alles algusjärgus ja me ei tea seni ei selle ulatust ega käitumismustreid, vahendab BBC.

Vastuseta on jätkuvalt järgmised suured küsimused:

1. Kui palju inimesi on nakatunud?

See on üks kõige elementaarsemaid, kuid ka üks olulisemaid küsimusi. Üle maailma on ametlikult teada sadu tuhandeid haigestumisjuhtumeid, kuid see on kõigist nakatunutest vaid murdosa. Olukorra teevad veelgi segasemaks nõndanimetatud asümptomaatilised haiged, ehk inimesed, kes tunnevad ennast tervena, kuid on viiruse kandjad.

Kuhugi tulevikku jääv antikehade testi välja mõtlemine annab teadlastele võimaluse määrata, kes täpsemalt on olnud viiruse kandja. Ainult nii saab teada kui laialt viirus tegelikult levib.

2. Kui surmav on viirus tegelikult?

Kui me ei tea haigestumiste koguarvu, pole võimalik kindlaks määrata ka suremuse määra. Hetkel arvatakse, et koroonaviiruse tõttu heidab hinge umbes 1 protsent haigestunutest. Kuid sõltuvalt asümptomaatiliste haigete arvust, võib see number olla ka hulga väiksem.

3. Millised on koroonaviiruse kõik sümptomid?

Koroonaviiruse peamised sümptomid on palavik ja kuiv köha. Need on nähud, mida tuleb teraselt jälgida.

Samuti on teatud juhtudel haigestumisega kaasnenud kibe kurk, peavalu ja kõhulahtisus. Üha rohkem räägitakse maitsemeele ja lõhnataju kadumisest.

Kuid inimene võib olla haige ka ilma igasuguste sümptomiteta ja uuringud on näidanud, et näiliselt terve inimene võib nakatada teisi.

4. Millist rolli mängivad haiguse levikus lapsed?

Lapsed võivad nakatuda koroonaviirusesse. Kuid suuremal osal juhtudest jäävad nende haigusnähud mõõdukateks ja võrreldes teiste vanuserühmadega, on viiruse surmad laste seas väga harvad.

“Tavaliste” viiruste puhul on lapsed super-levitajad, sest nad puutuvad kokku paljude inimestega, enamasti teiste lastega, kuid käesoleva pandeemia puhul pole nende roll nii selge.

5. Kuidas täpselt viirus alguse sai?

Avalikkuse ette ilmus koroonaviirus Hiina Wuhani linnas 2019. aasta lõpus kui sealsetel liha ja loomaturgudel jäi haigeks hulk inimesi.

Koronaviirus, mille teaduslikuks nimeks on Sars-CoV-2, on lähedalt sugulane nahkhiiri ründavate viirustega. Arvatakse, et esamalt nakatasid nahkhiired oma haigusega mõne seni saladuseks jäänud looma, kellelt see siis omakorda inimesele kandus. Viidatud “kadunud lüli” on tänaseni saladus ja võib põhjustada uusi nakatumisi.

6. Kas suvel koroonaviirusesse haigestumine väheneb?

Külmetushaigused ja gripp käivad kaasas talvekuudega ja suvel on haigestumisi kordades vähem, kuid pole teada, kas soe ilm piirab viiruse levikut.

Ühendkunigriigi teadlased on hoiatanud, et “aastaaja efektile” väga loota ei tasu, kuna selle kohta pole mingeid andmeid. Kui mingi pööre paremuse poole soojemate ilmadega kaasnebki, siis on see teadlaste hinnangul ilmselt väiksem kui külmetuste gripi puhul.

Kui suvel koroonaviirusesse nakatumine vähenebki, siis jääb oht, et haigestumine pöörab koos sügisega taas tõusule.

7. Miks mõned inimesed jäävad raskelt haigeks?

Nakkus koroonaviirusega möödub suurema osa inimeste jaoks kergelt. Kuid ligikaudu 20 protsendil inimestest arenevad välja raskekujulised nähud. Ei teata miks.

Arvatakse, et osaliselt on see tingitud konkreetse inimese immunsüsteemi seisukorrast ja osaliselt geneetilisest ülesehitusest. Kui neist vahekordadest rohkem aru saadakse, aitab see vähendada inimeste vajadust haigestumise korral intensiivravi järele.

8. Kas immuunsus säilib ja kas on võimalik mitu korda haigestuda?

Tänaseks pole selge kui püsiv on peale haiguse põdemist tekkinud immuunsus.

Kui inimesed on tervenud, näitab see, et inimeste immuunsüsteem on haiguse välja tõrjunud. Kuid haigus on levinud ainult mõned kuud ja nii pole olnud võimalik koguda pikema aja andmeid. Põhjus, miks mõne inimese kohta väidetakse, et nad on jäänud teistkordselt haigeks, võib peituda valedes testitulemustes.

Immuunsuse küsimus on elulise tähtsusega mõistamks, mis hakkab juhtuma pikemas perspektiivis.

9. Kas viirus muteerub?

Viirused muteeruvad kogu aeg, kuid suurem osa nende geneetilise koodi muutustest ei tee neid senisest olulisemalt erinevamateks.

Üldjuhul muutuvad viirused aja jooksul vähem surmavaks, kuid see ei ole kindel reegel.

Koroonaviirus võib muteeruda määral, et imuunsüsteem ei tunne seda enam ära ja nii ei tööta enam ka vaktsiin. Nagu see on juhtunud gripi- ja gripivaktsiinidega.

Toimetas Karol Kallas