Euroopa Parlamendi saadikute Urmas Paeti, Yana Toomi, Ivari Padari, Indrek Tarandi ja kõige tipuks end rahvuslaseks ja konservatiiviks nimetava Tunne Kelami hääletamine meie sugulasrahva ungarlaste demokraatlikult valitud valitsuse ja peaministri vastu, kelle erakond sai aastal 2014 52% häältest, on häbiväärne! Markus Järvi nädalakommentaar.
12. septembril hääletati Euroopa Parlamendis Ungarile sanktsioonide kehtestamise üle ehk selle üle, kas käivitada Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 ette nähtud protsess, mis võib välja viia hääleõiguse minetamiseni Euroopa Liidu Nõukogus ehk ühes seitsmest Lissaboni lepinguga määratud Euroopa Liidu institutsioonis.
Euroopa Liidu leping näeb artiklis 7 ette, kuidas Euroopa Liidu Nõukogu võib muu hulgas Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist järeldada, et mõni liikmesriik rikub oluliselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi.
Sama lepingu artiklis 2 loetletakse väärtusi, mis peavad ideoloogilise nomenklatuuri poolt pakutut tõlgendustes olema karistuse ähvardusel igas liikmesriigis rakendatud.
"Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus," seisab kirjas Euroopa Liidu lepingus.
Möödunud aasta novembris algatati samasugune protsess Poola vastu ning komisjon sai tulemusega 438 : 152 Euroopa Parlamendilt õnnistuse sanktsioonide rakendamiseks viies meetmed hääletusele Euroopa Liidu Nõukokku.
Seekord oli siis Ungari kord. Ettepanek artikkel 7 algatamiseks läks 448 häälega läbi, vastu hääletas vaid 197 parlamendi liiget.
Omaette nali on loomulikult see, et hääletuseni viis Hollandi pahemrohelise partei GreenLefti poliitiku Judith Sargentini raport Ungari kohta, milles süüdistatakse Ungarit Euroopa Liidu lepingu ariklis 2 mainitud väärtuste vastases tegevuses, väites, et Viktor Orbani valitsus surub maha sõnavabadust ja väänab vähemuste ning riigis asuvate immigrantide õigusi.
Raport heidab mh Ungarile ette ka „patriarhaalseid stereotüüpe" naiste suhtes.
Mida kõike muud üks punaroheline Hollandi feminist Viktor Orbani patriootliku Ungari vastu võib kokku luuletada, võite juba ise juurde mõelda.
Euroopa Parlamendi kallutatusest ja ideoloogilisest suunitlusest saate aga aimu üksnes sellest faktist, et Euroopa Parlament sellise raporti üle üleüldse hääletab. See on analoogne olukorraga, kus NSV Liidu Ülemnõukogu hääletaks seltsimees Beria koostatud raporti üle Ukraina kulakutest talupoegade seemnevilja küsimuses.
Meie seisukohast kõige häbiväärsem on antud olukorras Eesti saadikute käitumine meie sugulasrahva osas. Ungari karistamist pidas vajalikuks Urmas Paet (Reformierakond), Yana Toom (Keskerakond), Ivari Padar (sotsid), Indrek Tarand ja kõige tipuks Tunne Kelam (Isamaa). Vastu oli Igor Gräzin (Reformierakond).
Kui Igor Gräzini ees tuleb selles küsimuses müts maha võtta, siis kõige suurema pettumuse valmistas loomulikult Eesti iseseisvuse taastajate hulka kuulunud rahvuslane Tunne Kelam.
Küsige endalt, hr Kelam ja teised Euroopa Parlamendi saadikud, mida te üldse tegite? Teie, hr Kelam, hääletasite konservatiivina punarohelise feministi laimuraporti poolt meie sugulasrahva seaduslikult ja demokraatlikult valitud valitsuse ja peaministri vastu, kelle erakond sai aastal 2014 52% häältest.
Millisest rahvuslusest ja kommunismivastasusest te räägite, hr Kelam, kui te enamvähem NSV Liidu Ülemnõukogu plenaariumi liikmena viite oma väikese häälekesega ellu pahemliberaalse seltskonna unistusi suruda meie väärikas sugulasrahvas põlvili?
Millisest rahvuslusest te enam räägite, hr Kelam? Teie ja ülejäänud Eesti saadikud, Igor Gräzin välja arvatud, pole väärt selle mehe kingapaelugi siduma, kes Euroopa Parlamendi ees uhkelt ja väärikalt kaitses oma maa ja rahva au öeldes mh need sõnad: „Ungari ei kavatse väljapressimisele alluda: Ungari jätkab oma piiride kaitsmist, illegaalse immigratsiooni peatamist ja oma õiguste kaitsmist – vajadusel ka teie vastu."
Kui te aga nüüd küsite, head inimesed, kust pärineb selline uhkus, kust pärineb selline sirgeselgsus ning miks meie poliitikud – isegi need, kes armastavad end ehtida isamaa ja rahvuslase nimega – käituvad valiku ette sattudes nagu nõukogude molluskid, siis soovitan teil kuulata Ungari esimese kristliku kuninga István Püha manitsust oma pojale Imrele, juba aastal 1015:
"Mu kalleim poeg, kui tahad austada kuninglikku krooni, siis kutsun Sind üle kõigi asjade säilitama katoliiklikku ja apostellikku usku innukuse ja valvsusega, et võiksid olla eeskujuks kõigile neile, kelle Jumal on Sinu hoolde andnud. Ole alandlik, ole aus, väldi kõike himurust. Ole austusväärne, et Sa eales ei tooks vabatahtlikult ühegi inimese peale õnnetust ega häbi. Ilma nende voorusteta ei ole keegi võimeline valitsema siin maa peal ega saavutama taeva kuningriiki."
See on läte, see on vundament, ilma milleta tõelist vabadust ei eksisteeri ning ilma milleta valgub igasugune tühi isamaalisus ja rahvuslus väiksemagi vastupanu korral häbiväärselt kokku.