Seekordses Objektiivi raadiosaates tuli jutuks sotside algatatud seadusemuudatus, millega alaealised saaksid teatud tingimustel psühhiaatri poole pöörduda ka vanemate teadmata. Samuti arutati Eesti poolt läbi erinevate mehhanismide võetavaid enneolematuid laenukohustusi, mida tuleb pidada kaudse maksu kehtestamiseks kõigile Eesti kodanikele. Saates vestlesid Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaalkomisjonis sotside algatatud eelnõud, mis annaks võimaluse anda alaealistele psühhiaatrilist nõu ka ilma vanemate teadmise ja nõusolekuta. Istungile oli kutsutud ka Varro Vooglaid, mis tekitas liberaalses meedias furoori.
Vooglaiu sõnul on tema isikus probleemi nägemine arusaamatu. "Seda enam, et külalistest, kes olid kutsutud komisjoni istungile – ehk kes ei olnud Riigikogu liikmed – ei olnud seal mitte ühegi teise organisatsiooni esindajat, kes oleks öelnud, et tegelikult vanemlikest õigustest ei tohi nii kergekäeliselt üle sõita," tõdes ta.
Vogelbergi hinnangul on tegu järjekordse näitega, kus olemuslikult poliitilist küsimust esitatakse puht-tehnilisena. Samuti ei saa tema sõnul eitada võimalust, et seaduse jõustudes võidakse vanemate teadmata hakata teismelistele rääkima just nimelt soo vahetamise temaatikast, kuigi säärast ohtu meedias naeruvääristatakse.
Vooglaid tõi välja, et erinevates lääneriikides on viimastel aastatel noorte seas soodüsfooria juhud plahvatuslikult kasvanud. Objektiiv on sellest temaatikast varem kirjutanud näiteks artiklites "Ajupesu kibedad viljad: üha enam lapsi määratleb end transsoolistena" ning "Professor laste "soomuutmisest": paljud hakkavad seda kahetsema".
Samuti viitas Vooglaid põhiseaduse paragrahvile 27, mis sätestab: "Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest." "Kogu seletuskirjas ei ole seda paragrahvi mainitud, justkui see ei olekski üldse asjassepuutuv. Kas selline vanemlike põhiõiguste riive on õiguspärane või mitte?" küsis Vooglaid. Tema sõnul pole mingit selleteemalist analüüsi eelnõu koostamisel läbi viidud.
Vogelberg märkis, et ajaloost on teada ridamisi juhtumeid, kus psühhiaatrite "ekspertteadmise" aluselt tehtud sekkumisi on hiljem õpitud nägema barbaarsetena, näiteks lobotoomiaid. Samuti kirjutatakse tänapäeval eriti noortele poistele psühhiaatrite poolt kergekäeliselt välja erinevaid "tähelepanuraskuste" vastaseid ravimeid, noortele tütarlastele aga näiteks rahustit Xanax.
Eesti laenukoormus suureneb kolm korda
Saates lahati ka segapundart, mis on seotud juba praegu ning lähemas tulevikus Eesti poolt võetavate laenukohustustega. Riik plaanib sel aastal võtta kokku 3,87 miljardit ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot laenu. Et säärast meeletut laenamist võimaldada, tõsteti aprillis vastu võetud lisaeelarvega lubatavat nn "laenu lage" pea kaks korda 5 miljardi euroni.
Äripäeva andmetel kasvab riigisektori võlakoormus seega seniselt väga madalalt 8,4 protsendilt sisemajanduse koguproduktist umbes 23 protsendile.
Vooglaiu sõnul on kriis valitsusele suurepärane võimalus suruda läbi laenuplaan, mis tavaolukorras oleks poliitiliselt vastuvõetamatu. "Meil on kriis, meil on erakorraline olukord – praktiliselt ei pea põhjendama mitte midagi, eks. Võtame miljardi. Võtame kaks miljardit, võtame viis miljardit," tõdes ta.
Vogelberg leidis, et EKRE tegevus on antud juhul arusaamatu. Tema sõnul on säärane massiivne laenamine olemuslikult ebakonservatiivne, sotsialistlik nähtus. "Reaalmajandus peab kulusid kokku tõmbama, aga riik saab kulutada, palju tahab – ei ole vaja kärpida midagi, me võtsime siin laenu, meil on raha küll. Ei ole vaja sotsialismi ehitada ja kui tahetakse sotsialismi ehitada, siis ei pea ennast nimetama konservatiivseks erakonnaks," tõdes ta.
Saates osalenud leidsid, et tegu on Eesti kodanike kaudse maksustamisega, kuna just maksumaksjad peavad riigi laenu koos intressidega tagasi maksma. Vooglaiu sõnul on alternatiiviks see, et makse ei tõsteta, aga selle võrra saab riik pakkuda vähem avalikke hüvesid.
Samuti arutati saates Euroopa Liidu nn ühislaenu projekti, millega on välja tulnud Komisjon. Leiti, et tegu on järjekordse sammuga föderaliseerumise pole. Vogelberg märkis, et ühise laenu võtmine võib teha hiljem keeruliseks ka EList lahkumise.