Õiguskantsler Ülle Madise riigikogus Foto: riigikogu fotoarhiiv

Õiguskantsleri hinnangul on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted vastuolus põhiseadusega, kuna need annavad täitevvõimule liiga laiad volitused põhiõiguste piiramiseks.

Õiguskantsler tegi oma seisukoha teatavaks riigikohtu esimehele Villu Kõvele põhiseadusliku järelevalve asjus saadetud arvamuses.

"Leian, et vaidlustatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted on vastuolus põhiseadusega, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu," on õiguskantsler seisukohal. 

Just riigikogu on see, kes peab seaduses sätestama, millistes olukordades ja millised piirangud tohib kehtestada. Kui tekib seaduses kirjeldatud olukord, peab täitevvõim valima seadusega lubatud piirangute seast eesmärgipärase proportsionaalse piirangu ning kohaldama seda üksnes seal, kus vaja, ja nii kauaks, kui vaja. 

"Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks mõeldud üldkohustuslikud käitumisjuhised tuleb kehtestada määruse vormis," ei pea Madise õigeks üldkehtivaid kohustuse sätestada korralduse vormis. "Määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja nende faktilised alused tuleb pidevalt ümber vaadata." Määrus annab ühtlasi võimaluse põhiseaduslikuks järelevalveks, rõhutab Madise ja lisab, et korraldused on üksik-, mitte üldjuhtumite lahendamiseks. 

Valitsus saab anda õigusakti ainult siis, kui riigikogu on selleks kehtestanud määruse andmise volitusnormi, mida aga ei ole. 

"Seega on Vabariigi Valitsuse vaidlusaluseid piiranguid korraldusega kehtestades oma pädevust ületanud," konstanteerib Madise tõsiasja. "Vabariigi Valitsus on lisaks ületanud põhiseadusest tulenevat pädevust, sest selliste põhiõiguste teostamise seisukohalt oluliste küsimuste lahendamise pädevus on ainult riigikogul."

Madise osutas, et NETS-i alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. "Eriti intensiivseks muudab need piirangud asjaolu, et need on tagatud karistusähvardusega," lisab Madise.  Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalustest sõltuvaid põhiõigusi. 

"Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist," tõdeb Madise. "Inimesele kehtestatud piirangute konkreetsest kontekstist ja asjaoludest ning võetud meetme intensiivsusest (sh võimaliku sunni kasutamisest) võib tuleneda, et inimeselt oli tõepoolest võetud vabadus." Samas lubab Põhiseadus piirata liikumisvabadust ainult neil, kes on nakkushaigusega nakatunud. 

Toimetas René Allik