Riigikogu valimised. Foto: Scanpix

Erakondadele tehtavate annetuste ja liikmemaksude seaduses sätestatud avalikustamine on tõhusam igast järelevalve komisjonist. Sotsid käituksid mõistlikult, kui nad oma 50 tuhat ettepanekut vahetaksid minu ühe vastu, kirjutab Olav Anton Objektiivile.

Eesti on parlamentaarne riik. Riigikogus teostavad rahva valitud esindajad seadusandlikku võimu. Parlamendi liikmed jagunevad fraktsioonidesse oma erakondade järgi. Erakonnad said valijatelt riigikogu valimistel mandaadi seadusandliku võimu teostamiseks ja täidesaatva võimu ehk valitsuse moodustamiseks.

Eelnev jutt on elementaarne ja põhiseaduses kehtiv juba 28 aastat. 1992. aasta põhiseaduse referendum toimus 28. juunil 1992. Samas leidub piisavalt oponente, kellele erakondade võim ei sobi.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimees ja aseesimees kuuluvad nende hulka. Nende kogu energia kulus Keskerakonna ja EKRE põhjendamatutele süüdistustele.

Aseesimees Kaarel Tarand on oma arvukates avalikes esinemistes aastate jooksul demonstreerinud oma täielikku erapoolikust. Sellest tulenevalt soovivad valitsuse moodustanud erakonnad anda erakondade rahade järelevalve riigikontrolli kätte.

Riigieelarve rahade kontroll ei tekita küsimusi. Annetused ja liikmemaksud võiks kohustuslikus korras esitada avalikus registris, nii nagu on täna avalikud erakondade liikmete isiklikud andmed. Riigikontrollile jääks raamatupidajana võrrelda riigieelarve -, era annetuste- ja liikmemaksude rahasid erakondade arvepidamisega.

Sotsid esitasid ERJK eelnõule 50 000 parandusettepanekut. Kuigi ma pole ennast nendega kurssi viinud ja ka telekas näidati seda seadusloome idiootsust tühjade A4 paberite hunnikutena, olen ma päris kindel, et sotsid ei ole minu esitatud idee peale tulnud.

Erakondadele tehtavate annetuste ja liikmemaksude seaduses sätestatud avalikustamine on tõhusam igast järelevalvekomisjonist. Sotsid käituksid mõistlikult, kui nad oma 50 tuhat ettepanekut vahetaksid minu ühe vastu.

Mäletame veel ärimees Leedo juttu Tallinna sadama korruptsioonijuhtumis “sidrunite” nõudmisest sotside ja reformi poolt. Oleks eraannetuste ja liikmemaksude avalikustamise nõue aastat viis tagasi seaduses sätestatud, poleks ka korruptsioonijuhtumit olnud.

Erakondade võimu kirjeldus algab Eesti põhiseaduse § 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Erakonnaseadus § 1 annab erakonna mõiste. (1) Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Rahva ehk kõrgeima võimu esindamine sätestatakse kolmes valimisseaduses. Riigikogu -, Euroopa Parlamendi – ja Kohaliku Omavalitsuse (KOV) valimise seadused sisaldavad sama normi: valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Selguse huvides märgin veel seda, et valijate mandaadi taotlemise õigus on ka üksikkandidaatidel. Samas on vaja riigikogu liikme jaoks viie tuhande ja Euroopa Parlamendi liikme jaoks kolmekümne nelja tuhande valija häält.

Omavalitsuse volikogu liikme koha mandaat sõltub valla, linna ja volikogu suurusest. Valdade ja linnade volikogude valimistel saavad erakondadega samaväärselt osaleda valimisliidud. Olemuslikult on valimisliit kohalik erakond, mille määrab ära KOV valimise seadus: Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil.

Valimisliidud on “noore demokraatia” tunnuseks. “Vanades Lääne – Euroopa demokraatiates” toimetavad omavalitsuste tasandil erakonnad ja valimisliidud puuduvad. Eesti lühikeses poliitilises elus on valimisliitude vormi kasutanud ka pisikesed erakonnad, selleks, et häältekünnisest ühiselt üle saada.

Erakondade võimu analüüsis peame vaatama ka valitsusliidu ehk koalitsiooni ja poliitilise vähemuse ehk opositsiooni suhete kirjeldust. Valitsuse vastutuse kandmine on arusaadav kõigile.

Opositsiooni rolli kirjeldamine on keerukam. Selged on valitsuse kritiseerija ja järelevalvaja positsioonid. Selles rollis tuleb säilitada poliitiline normaalsus, mille ületamise näiteks on sotside 50 tuhat parandusettepanekut ERJK eelnõule. Poliitilises mõttes “sõidetakse opositsioonist teerulliga üle”. Selliselt on tehtud kogu taasiseseisvumise lühiajaloo jooksul. Opositsioon on 28 aasta jooksul jätnud kasutamata oma unikaalse võimaluse.

Valitsuse kritiseerimisega koos võiks opositsioon anda avaliku lubaduse, et nemad võimule tulles loobuvad sellest või teisest politoloogilisest võttest. Lääne – Euroopa parteidel “teerulli” praktika puudub, sest pikem poliitiline elu on tõestanud, et valitsusliit ja opositsioon vahetavad kohti või formeeruvad ümber mõne järgmise valimise järel.

Eestis tuleb veel oodata, et opositsioon ainult ei räägiks poliitilisest kultuurist, vaid looks seda oma avalike lubaduste läbi.

Lõpetuseks aga võimukandjatest endist.

Taasiseseisvunud Eesti erakondadest (parteidest) vanim oli ERSP, mille asutamine toimus 20. augustil 1988. 2. detsembril 1995 ühineti Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ja sündis Erakond Isamaaliit. Viimane asub täna erakondade registri kustutatute osas.

ERSP puudub ka sealt, sest register asutati 1998. aastal. Tänane Isamaa erakond moodustus mitmete poliitiliste kokkulepete tulemusel. Ka erakond Res Publica kolis viimaste kokkulepete alusel erakondade registri kustutatute ossa. Kehtivas registri osas on esitatud ka kõik erakonna liikmed oma isikuandmetega. Isamaal on täna neid 7998.

Keskerakond kasvas välja Rahvarindest ja asutati 12. oktoobril 1991. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime Eesti Rahva-Keskerakond. Erakonnaga on ühinenud kümmekond väike- parteid, keda pole mainitud isegi registri kustutatute osas analoogiliselt ERSPga. Kehtivas registri osas on Keskerakond oma 14378 liikmega.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) asutati 24. märtsil 2012. See kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühinesid 2012. aastal Eesti Rahvusliku Liikumise liikmed. Rahvaliidu eelkäija oli Eesti Maarahva Erakond (EME), mis asutati 29. septembril 1994. Kehtivas registri osas on EKRE oma 8852 liikmega.

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Registris leiab 11429 erakonna liiget.

SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumisel. 7. veebruaril 2004 nimetati Rahvaerakond Mõõdukad ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks, kellel on täna 5414 partei liiget.

Valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni saab iseloomustada ka partei liikmete arvu suhtega, 31588 : 16843.

Registrisse on kantud veel 2 likvideerimisel olevat erakonda, 1092 liikmega ja 2 ilma veebileheta erakonda 3630 liikmega. 5 väikest, normaalse toimimisega erakonda, kaasavad liikmetena 3343 kodanikku.

Kokku on registris 14 erakonda. Registrist on kustutatud 13. Riigikokku mittepääsenud erakonnad ühendavad 8065 liiget. Kokku kuulub Eestis erakondadesse 14. juuni 2020. aasta seisuga 56496 kodanikku.