Oli nigel euroaasta. Uus tuleb hullem?

Saksa kantslerit Angela Merkelit trööstib raske aasta lõpu lähenedes 13. detsembril Brüsselis Prantsuse president Emmanuel Macron (seljaga). Foto: Scanpix

Erinevate ekspertide hinnangul on Euroopa Liidul seljataga üks hullemaid aastaid üldse ning allakäigu peatamiseks oleksid vajalikud viivitamatud muutused.

Nii nentis Daily Expressile Pariisis baseeruva advokaadibüroo Alto Avocatsi kaasasutaja Arnaud Touati, et “sellele aastale andis tooni mitmete Euroopa-vastaste ja [riiklikule] suveräänsusele orienteeritud valitsuste tõus,” kelle hulgast ta tõi esiliselt esile Matteo Salvini võidu Itaalias.

Nõiakatla alla lisavad hagu “ekstreemselt keerukad läbirääkimised Suurbritannia lahkumise üle Euroopa Liidust,” lisas ta.

“Arutelud paistavad jooksvat tupikusse. Seetõttu on kogu kontinendil maad võtnud ebastabiilne atmosfäär.”

Warwicki ülikooli auprofessor Jim Shields toob omalt poolt esile suures raskused, mis on tabanud Saksa kantslerit Angela Merkelit ja Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni.

“Vaid 18 kuud tagasi paistsid Macron ja Merkel puhuvat Euroopa projekti uut elujõudu,” sõnas Shields. “Nüüd on aga Merkel troonilt tõugatud, samal ajal kui Macroni on alandanud vägivaldsed protestid ja põrmustunud populaarsus.”

“Itaalias on valitsusse valitud nakatusohtlikult ELi-vastane erakond, teine selline on kujunenud [arvestatavaks] jõuks Saksamaal,” jätkas professor.

Marine Le Pen on Prantsusmaal mängus tagasi, ning Suurbritannia lahkumine liidust läheneb iga päevaga.”

Seejuures “paljastavad uued poliitilised ja ühiskondlikud arengud nagu Brexit, Itaalia eelarvet ümbritsevad vastuolud ja kollaste vestide protestid [Prantsusmaal ja mujal], et Euroopa Liidul on lõppenud otsa ideed veenmaks kodanikke, et nende jõukus ja heaolu on seotud olemasolevate poliitiliste struktuuride ja majanduslike korraldustega,” lisas ta.

Leeds Trenti ülikooli rahvusvahelise poliitika lektor Kostas Maronites lisas omalt poolt, et “uus põlvkond juhte Euroopa Liidus nagu Matteo Salvini Itaalias, Sebastian Kurz Austrias ja Viktor Orbán Ungaris on heitnud avalikult väljakutse Prantsusmaa pürgimustele edasise eurointegratsiooni poole.”

Samal ajal on ülalmainitud liidrid hüljanud “Saksamaa hegemoonia tööhõive-, immigratsiooni-, maksustamise ja eelarveküsimuste vallas,” selgitas ta.

Maronites on samuti seisukohal, et “ennekõike pole Euroopal iial õnnestunud end rahvale arusaadavaks teha – [ta on] liiga kaugel, liiga irdunud, liiga keerukas, ning eurooplased ei saa eriti aru, mis on Euroopa Liidust kasu ja mis on selle eesmärk.”

Kenti ülikooli vanemlektor rahvusvaheliste konfliktide alal Philip Cunliffe kinnitab, et “ainus reaalne viis, kuidas Euroopa Liit kosuda võiks, oleks hallatud restruktureerimise protsess, misläbi juurutataks erinevad integratsiooni tasandid, ning võibolla isegi euroala hallatud lagundamine.”

Kuid “mõlemad mainitud valikud oleksid aeglased ja valulikud ning kätkeksid endas rohkesti poliitilisi ja majanduslikke riske, mis Liitu keskmises ja pikemas perspektiivis veelgi enam destabiliseeriksid.”

Toimetas Urho Meister

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!