Reformierakonna kampaanialause "Uhke Eesti üle!" kriitiline töötlus

Teisipäeval, 7. juunil, võttis riigikogu häältega 56 : 38 vastu haldusreformi seaduse. Opositsiooni hinnangul ei lahenda haldusreform sellisel kujul omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi, ei anna neile võimu juurde ega takista ka Eesti ääremaastumise vähenemist.

Samuti heidavad opositsiooni esindajad võimuerakondadele ette püüet tugevdada reformi kaudu võimuvertikaali ehk parteipoliitilist kontrolli kohalike omavalitsuste üle.

Löök maapiirkondadele

“Vastuvõetud seadus suurendab maapiirkondade tühjenemist ja hoogustab maaelu, töökohtade, koolide, kogu normaalse elukeskkonna väljasuremist. Ainus eesmärk, mida seadusest võib välja lugeda, on võimuerakondade püüe tugevdada võimuvertikaali ülevalt Toompealt alla omavalitsustesse. Seda tugevdab ka täna vastu võetud nn kahe tooli seadus, millega anti riigikogu liikmetele põhiseadusevastane õigus olla samal ajal kohalike omavalitsuste volikogude liige,” ütles Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.

Põlluaasa sõnul tunnistavad koalitsioonisaadikud, et praegune haldusreformiseadus ei ole piisav, vaid vastu tuleb võtta terve rida muid seadusi.

“Miks ei hakata reformiga pihta õigest otsast ehk sisulistest asjadest? Miks ei lahendata kitsaskohti, mis takistavad kohalike omavalitsuste toimimist? Miks ei lahendata omavalitsuste rahastamisküsimust? Miks ei lahendata riigi ja omavalitsuste vahelist ülesannete jaotust? Miks ei vähendata üha paisuvat bürokraatiat? Kellel on vaja haldusreformi, mis ei kujuta endast muud kui vägivaldset piiride muutmist ja millel puudub kohalikule elule igasugune positiivne mõju?” küsib Põlluaas.

“Jutt, et omavalitsuste finantseerimisvõimekus reformi mõjul kasvab, on naiivne. Pange kaks, viis või kümme vaest kokku, nad ei saa sellest grammigi rikkamaks. Vastupidiselt võimuerakondade väidetele teenuste kvaliteet ei parane, sest omavalitsuste tulubaasi ei parandata. Teenuste kättesaadavus halveneb, sest vallamajad liiguvad inimestest kümnete kilomeetrite kaugusele.”

Põlluaas ei usu võimuerakondade poliitikute lubadusi, et kunagi tulevikus hakatakse teiste seadustega olukorda parandama. “Võimule tulles kavatseme läbi viia haldusreformi, millest on ääremaastumise pidurdamisel ka päriselt kasu,” lubas Põlluaas EKRE esindajana.

Sellisel kujul pole reformi vaja

“Keegi ei vaidle, et haldusreformi on Eestile vaja, kuid mitte sellisel kujul. Täna vastu võetud reform on kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehhaaniline ümberjoonistamine ning tegelik sisu tuleb kaheksateistkümne täiendava seaduseelnõuga. Täna haldusreformi poolt hääletanud saadikud ostsid justkui põrsa kotis,” leiab Keskerakonna fraktsiooni liige Kersti Sarapuu.

Ka Vabaerakonna esimees Andres Herkel on haldusreformi võimuerakondade poolt väljapakutud kujul teravalt kritiseerinud, osutades otseselt Reformierakonna võimumängudele.

“Niisugustel motiividel tehtud reform, mis ei sisalda omavalitsuste tulubaasi ja muude sisuküsimuste ümbervaatamist nõnda, et omavalitsused oleksid tõepoolest tugevad ja sõltumatud, ei saa tekitada usaldust. Kui sellele lisandub dialoogipuudus omavalitsuste endiga, samuti opositsiooni parimate kavatsustega esitatud ideede marginaliseerimine, siis ei ole see mitte reform, vaid Reformierakonna järjekordne võimumäng jõupositsioonide võtmiseks, mis Eesti arengut halvab,” kirjutas Herkel mõne nädala eest.