Kuigi kommunikatsiooni- ja majandusminister Riina Sikkut püüdis Soome mineva LNG-terminali saaga juures rahustada avalikkust sellega, et Eesti gaasituruosalised saavad LNG-terminalis eelisõigused, siis EL-i aluslepingud sellist eelistamist ei luba.
Sel nädalal lahvatanud LNG-terminali loos selgus uusi häirivaid tõsiasju. Endine konkurentsiameti peadirektor ja praegune ettevõtluse- ja tehnoloogiaministri Kristjan Järvani nõunik Märt Ots sõnas ERR-ile, et EL-i aluslepingud LNG-terminalis ühtesid ettevõtteid teistele eelistada ei luba.
"Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt peab sellisele infrastruktuurile olema vaba ligipääs kõikidel Euroopa Liidu ettevõtetel sõltumata sellest, kas nad on Eestist, Lätist, Leedust või kuskilt mujalt," lausus Ots.
"Antud juhul on tegemist ikkagi piirkondliku monopoliga, kui teisi terminale ei ole. Ja aluslepingutes on ära sätestatud, et kui tegemist on monopoolse või turgu valitseva ettevõttega, siis kõigil erinevatel gaasikauplejatel peab olema vaba ligipääs," möönis Ots.
Ots märkis ühtlasi, et hädaolukorras ehk suure gaasipuuduse korral võivad reeglid olla teistsugused. "Näiteks kui mõlema riigi põhivõrgud sekkuvad, hakkavad juhtima gaasivoogusid ja on oht, et gaasivarustus ei toimi, siis on erandolukord. Aga kui me räägime normaalsest toimivast turust, siis jah, kõikidel Euroopa Liidu ettevõtetel peab olema vaba juurdepääs."
Minister Riina Sikkut teatas esmaspäeval vastupidiselt esialgsele kokkuleppele, et LNG-terminal läheb Paldiski asemel kindlasti Soome, kuigi terminal pidi minema selle LNG-kai äärde, mis esimesena valmis saab. Minister lausus ERR-ile, et "Eesti gaasimüüjatel saab olema vähemalt ajutine eelis".
Toimetas René Allik