Paavst Franciscus kehtestas teisipäeval kirikule läkitatud apostellikus kirjas "Vos estis lux mundi" uued rangemad protseduurid seksuaalse kuritarvitamise juhtumitest teavitamiseks. Kui varasemalt oli sellistest juhtumitest ning nende varjamisest teavitamine jäetud vaimulike südametunnistuse hoolde, siis tulevikus muutub see neile kiriku seadusest tulenevalt kohustuslikuks, vahendavad Vatican News ja Reuters.
Paavst Franciscuse läkitatud kiri "Vos estis lux mundi" (Teie olete maailma valgus) kujutab endast motu proprio'd ehk paavsti enda initsiatiivil väljastatud dokumenti kanoonilise õiguse muutmiseks. Ühtlasi on see tänavu veebruaris Vatikanis peetud sinodi "Alaealiste kaitsmine kirikus" üks tulemeid, millega luuakse uued protseduurilised reeglid võitlemaks eelkõige laste seksuaalse kuritarvitamise vastu kirikus. Seeläbi loodetakse tulevikus eelkõige piiskoppe ja kõrgeid vaimulikke oma tegude ja tegemata jätmiste eest senisest enam vastutusele võtta.
Selles dokumendis sätestatud uued normid rakenduvad aga kõigile vaimulikele ning puudutavad kolme seksuaalse kuritarvitamise vormi:
- kellegi sundimist vägivalla, ähvarduse või võimu kuritarvitamise abil seksuaalaktile;
- seksuaalakti alaealise või abitus seisus inimesega;
- lapsporno tootmist, esitamist, omamist või levitamist ning alaealise või abitus seisus inimese värbamist või peibutamist pornograafia tegemisse.
Sealjuures mõistetakse alaealise all nooremat kui kaheksateistaastast isikut või isikut, keda käsitletakse kohaliku seaduse järgi alaealisena.
Paavsti kirja läbi tänavu 1. juunil jõustuva kirikuseaduse muudatuse järgselt on vaimulikud kohustatud koheselt teavitama kõikidest ülaltoodud kuritarvitamise juhtumitest või põhjendatud kahtlustustest kohalikele kirikuametnikele.
Ühtlasi tuleb vaimulikel teavitada kirikuametnikke ka teistest vaimulikest, kes oma tegude või tegemata jätmistega kavatsesid sekkuda selliste kuritarvitamise juhtumite tsiviiljuurdlusesse või kanoonilisse juurdlusesse või üritasid neid ära hoida.
Seega antakase varasemalt vaimulike südametunnistuse hoolde usaldatud kohustusele ka kirikuõiguslik mõõde. Kuigi see kanoonilise õiguse muudatus puudutab vaid vaimulikke, saab ka iga ilmikkatoliiklane uue süsteemi alusel teavitada asjakohaseid kirikuvõime vaimulike poolt sooritatud seksuaalsetest kuritarvitamistest ning on ühtlasi julgustatud seda tegema. Selleks tuleb aasta jooksul alates seaduse kehtima hakkamisest luua iga diötseesi juurde üks või mitu avalikku, stabiilset ja kergesti ligipääsetavat teavitussüsteemi.
Kui uued reeglid oleksid juba mõni aasta varem kehtinud, siis oleksid need kohustanud (sic!) peapiiskop Carlo Maria Viganò'd esitama oma tunnistust kardinal McCarrick'ut puudutavate süüdistuste osas ning nimetama Vatikani ametnikke, kes aitasid teda nendest hoolimata prominentsele positsioonile edutada, kirjutab katoliiklik ajakirjanik Phil Lawler. Ta nendib samas, et uued seadused ei oleks siiski viinud selle raporti avalikustamiseni.
Kirik peab riiklikke seadusi austama aga ei saa neid dikteerida
Kohustus teavitada kohalikke kirikuametnikke vaimulike poolsetest seksuaalse kuritarvitamise juhtumitest ei mõjuta ega muuda ühtegi teist vastava riigi seadustest tulenevat teavitamiskohustust. Täpsemalt on dokumendis sätestatud, et uued reeglid "kehtivad kohalikest riiklikest seadustest tulenevaid õigusi ja kohustusi piiramata, eriti neid, mis puudutavad teavitamiskohustusi pädevatele tsiviilvõimudele."
Vaimulike pilastamisohvrite ühingud ja nende eestkõnelejad on kutsunud Vatikani üles muutma politsei teavitamise seksuaalsete kuritarvitamiste kahtlustuste korral kohustuslikuks, kuid Vatikani sõnul pole neil võimalik kirikuseaduse alusel dikteerida kohalikke riiklikke seadusi, mis võivad olla väga erinevad.
"Kohalikud seadused on niivõrd erinevad, et me ei saa riikidele ette kirjutada, mida nende kodanikud peaksid tegema," ütles Malta peapiiskop Charles Scicluna, kes on Vatikani juhtiv seksuaalsete kuritarvitamiste juhtumite uurija.
Kui temalt küsiti, kas riigid, kus sellistest kuritarvitamistest teavitamine pole kohustuslik, peaksid oma seaduseid muutma, vastas Scicluna, et iga valitsuse jaoks oleks mõistlik julgustada inimesi reageerima ja kuritegudest teavitama. Tema sõnul tuleb nüüd preestritel ja nunnadel teavitada oma ülemaid seksuaalse kuritarvitamise juhtumitest isegi riikides — sh mitmetes Ladina-Ameerika maades — kus riiklik seadus neid selleks ei kohusta.
"See seadus on oluline, kuna see muudab [selliste kuritegude] avalikustamise Kiriku peamiseks poliitikaks," ütles Scicluna, kes on pälvinud paljude ohvrite lugupidamise kõrge profiiliga seksuaalkiskjate kuritegude uurijana.
Kriitikud leiavad, et see on küll samm paremuse poole, kuid kaugeltki mitte piisav
"See on oluline, et uus seadus kaitseb vilepuhujaid, nõuab süstematiseeritud infovoogu, keelab ohvrite saladuskatte alla panemise ning määrab spetsiifilise protseduuri piiskoppidest ja kõrgematest vaimulikest teavitamiseks, kes panevad toime või varjavad seksuaalseid kuritegusid," ütles Anne Barrett-Doyle vaimulike seksuaalkuritegude üle järelevalvet teostavast organisatsioonist BishopAccountability.org.
"Kuid seda pole kaugeltki piisavalt," leiab ta. "Uus seadus ei tee midagi, et kehtestada nulltolerantsi laste seksuaalse kuritarvitamise ega varjamise osas."
Vastab tõele, et kuigi paavsti motu proprio kehtestab uued protseduurid vaimulike seksuaalsetest kuritegudest teavitamiseks ning eeluurimise läbiviimiseks, ei muuda see aga kuritegude eest määratavaid karistusi.
Samas kiidetakse positiivseid arenguid ohvrite ja vilepuhujate kaitsmise osas
Mitmed Vatikani kommentaatorid pidasid aga uusi seadusi murranguliseks katseks lõpetada seksuaalsete kuritarvitamiste epideemia katoliku kirikus. Eriliselt kiiduväärseks peeti seejuures vilepuhujate kaitsmist — uute seaduste kohaselt ei tohi vaimulike seksuaalkuritegudest teavitajatesse "eelarvamustega suhtuda, neile kätte maksta ega neid diskrimineerida".
Samuti on edaspidi keelatud ohvritele ning teistele isikutele vaikimiskohustuse kehtestamine seoses nende poolt teatavaks tehtud juhtumi sisuga. Samas ei laiene see keeld muidugi pihisakramendile — pihisaladus jääb endiselt absoluutseks ning murdmatuks ega pole selle seaduse poolt kuidagi mõjutatud.
Vos estis lux mundi sätestab ühtlasi, et ohvreid ja nende perekondi tuleb kohelda väärikuse ja austusega ning neile tuleb osutada asjakohast hingelist, meditsiinilist ja psühholoogilist abi.
Jätkuvalt kehtib süütuse presumptsioon
Dokumendis sätestatakse samas ka selgelt, et "uurimise all oleva isiku suhtes kehtib süütuse presumptsioon", mille kohaselt on ta süütu kuni süü tõendamiseni. Süüdistatavat teavitatakse käimasolevast uurimisest pädeva dikasteeriumi käsul ning vaid siis, kui on algatatud ametlik menetlus. Kui hinnatakse, et see on uurimise või tõendite terviklikkuse tagamiseks seisukohast vajalik, võidakse eeluurimise järgus ka teavitamisest loobuda.
Toimetas Martin Vaher
Peapiiskop Viganò: paavstil oleks lihtne minu väited ümber lükata, kui need ei vastaks tõele