Paavst Franciscus võttis sel nädalal sõna surmanuhtluse teemal. Usujuht mõistis selle praktika igal ajal ja igas kohas hukka. Kriitikud leiavad, et kirik algselt nii ei õpeta.
Teema tõstatus, kui paavst naasis sel pühapäeval oma Maroko visiidilt ja seda kajastas LifeSiteNews. Lennuki pardal küsis ajakirjanik, kas Püha Isa tunneb muret nende islamimaade elanike pärast, kes võtavad vastu ristiusu ja seavad seeläbi ohtu oma elu.
Nimelt on Marokos – nagu mõnes teiseski islamiriigis – kristlusesse pöördumine ametlikult keelatud. Halvimal juhul võib usuvahetajat oodata vangla või isegi surmanuhtlus.
Samas on ka kirik ise ajaloos üles näidanud sallimatust ja mõistnud inimesi surma.
Paavst tugines vastuses 5. sajandi prantsuse mungale Lerinsi Vincentile. Viimase järgi on kasvamine usus samaaegselt ka kasvamine moraalses arusaamises. Jäädes seejuures truuks usu alustele.
"Kolmesaja aasta eest põletati hereetikuid elusalt. Vahepeal on kirik oma moraalses arusaamises ja lugupidamises inimisiku vastu arenenud ja kasvanud ning tänapäeval on surmanuhtlus katoliku kiriku õpetusest kõrvaldatud," sõnas Franciscus.
Paavsti seisukohta kritiseeris anonüümseks jääda soovinud dominiiklasest teoloog, kelle sõnul läheb Franciscus vastuollu kiriku traditsiooniga.
"Kirikul on Jumalast antud võim kasutada kurjategijate suhtes kohaseid sanktsioone. Riikides, kus kiriku autoriteeti tunnistatakse, võib kirik tsiviilvõimu selliste sanktsioonide rakendamisel ka julgustada," leidis dominiiklane.
Samal päeval Hispaania televisioonile antud intervjuus mõistis Franciscus kompromissitult hukka ka abordi.
Toimetas Lennart Käämer
Paavst Franciscus: abort ei ole lahendus isegi kõige ekstreemsemas olukorras