Teateid Süüria tegelikkusest: meeleheites Homs ja infosõda
Süürias on võimalik säilitada rahu, kui igaüks räägiks tõtt. Pärast aastapikkust konflikti on kohapealne tegelikkus hoopis teistsugune sellest, mida esitab Lääne meedia desinformatsioon.
Süürias on võimalik säilitada rahu, kui igaüks räägiks tõtt. Pärast aastapikkust konflikti on kohapealne tegelikkus hoopis teistsugune sellest, mida esitab Lääne meedia desinformatsioon.
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Ekslikult peetakse rasestumisvastaste vahendite kasutamist ja aborti teineteist välistavateks valikuteks. Tegelikkuses pole need kaks teed vastandlikud, vaid pigem ühe tüve kaks haru.
Eesti ühiskond vajab eetilist murrangut. Eesti vajab mitte tasa ja targu talitamist, vaid kodanikujulgust, mille raames moodustuks oma näo ja nime taga seisvatest isikutest vabade kodanike ühiskond.
Euroopa Inimõiguste Kohus kinnitas hiljuti, et kristlikele kirikutele ja konfessioonidele Euroopas kuulub autonoomia määrata vabalt, kes õpetavad nende õpetust riiklikult rahastatud õppeasutustes.
Olen kaua unistanud, et vähemalt meie kultuuri tootjad hakkaksid aru saama, kui palju tegelikult meie elus ja elukorralduses sõltub sellest, mida nemad meile levitavad, või lausa agressiivselt peale suruvad!
Saksamaa roheliste noorteühendus võitleb selle eest, et perekonnasisesed seksuaalsed suhted oleksid tulevikus legaliseeritud.
Illusioon, et moraalne pluralism kujutab endast mõistlikku ühiskondlikku strateegiat, teeb oma viimseid hingetõmbeid. Seda, mille suhtes nõuti algselt sallivust, püütakse nüüd kehtestada normina.
Venemaa patriarh kirjutab oma värskelt eesti keeles avaldatud raamatus, et nüüdisaja olulisim küsimus seisneb isiku õiguste ja vabaduse idee seostamises tema kõlbelise vastutuse probleemiga.
Eile avaldati ERR-i uudiseteportaalis Rahvusringhäälingu Moskva korrespondendi Krister Parise arvamuslugu, mille kokkuvõtvas lõigus nimetas autor Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut selle peapiiskop Andres Põderi avalduse tõttu seonduvalt Moskva Lunastaja katedraalis toimunud jumalateotamisega kurjuse jõudude poolele asunuks.