Joe Biden Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaati Joe Bidenit süüdistatakse seksuaalses vägivallas. Kui president Donald Trumpi määratud ülemkohtuniku pihta suunatud udusest valesüüdistusest kirjutas peavooluajakirjandus sadu ülevaateid, siis Bideni seksuaalkuritegude osas CNN, MSDNC, NYT, WaPo ja sarnased "vaba ajakirjanduse lipulaevad" vaikivad kui haud. Ülevaate teeb Karol Kallas. 

Barack Obama aegset asepresidenti ja tänast demokraatide kõige suurema toetusega presidendikandidaati Bidenit süüdistatab tema kunagine abi Tara Reade jõhkras seksuaalses vägivallas. Sündmus leidis aset 1993. aastal Kapitooliumil kui Biden oli senaator. Pikemalt saab sündmusest lugeda siin ja vormilt meenutab see Taavi Rõivase külmkapiseikluseid, aga selles on rohkem riiete rebimist ja näppe.

Kuid erinevalt Ameerika Ühendriikide ülemokhtuniku Brett Kavanaugh'i ametisse määramisega kaasas käinud valesüüdistuse alusel toimunud ahistamise teemalisest klapperjahist, valitseb Bideni osas progressiivses peavoolumeedias vaikus.

2018. aasta suve alguses teatas Ameerika Ühendriikide ülemkohtunik Anthony Kennedy, et soovib minna pensionile. Kennedy taandumine andis president Trumpile võimaluse määrata uus kohtunik ja ta valis oma kandidaadiks konservatiivse elupooldaja Kavanaugh'i.

Kui president Ronald Reagani poolt ametisse määratud katoliiklasest Kennedy kippus hääletama kohati väga progressiivsete (liberaalsete) algatuste poolt, siis Kavanaugh on märksa konkreetsem parema maailmavaate esindaja ja tema ametisse nimetamine pööras USA Ülemkohtu konservatiivide kasuks. Ameerika Ühendriikides on ülemkohtul väga oluline roll, sest nimetatud kogu võib ühe otsusega pöörata ümber riigi seadusandluse ja kohtupraktika ning otsus on lõplik.

Kui Trumpi presidendiks valimist võrreldakse USA poliitmaastiku meteoriiditabamusega, siis Kavanaugh ülemkohtuniku kandidaadiks seadmine oli võrreldav maavärinaga ning demokraadid võitlesid tema vastu vahendeid valimata viimse veretilgani.

Üheks olulisemaks episoodiks Kavanaugh vastases võitluses oli tulevase ülemkohtunikuga tolle ülikooliajal 1990. aastate alguses väidetavalt ühel peol viibinud "peotüdruku" Christine Blasey Fordi välja kaevamine.

Ford, kes ei mäletanud täpseid asjaolusid, kelle väited nii tema pere kui toonased tuttavad ümber lükkasid ja kelle süüdistustele ka FBI uurimine mingit tõestust ei leidnud, süüdistas Kavanaughi seksuaalses rünnakus. Ford ei suutnud tunnistusi andes meenutada, mis täpselt toona toimus.

Kuid vaatamata Fordi segasele jutule käsitles peavoolumeedia seda igast võimalikust otsast ja teemal avaldati tuhandeid artikleid, sealhulgas Eestis. Sildi "Brett Kavanaugh" alt leiab näiteks ERR-i uudisteportaalist 25 vastet ja teema jõudis ETV "Välisilma" saatesse ning Postimehes on Kavanaugh teemal kirjutatud kümmekond lugu.

Esmalt pöördus Reade – kes on ise demokraatide toetaja – seksuaalsete rünnakute alla sattunud naisi kaitsva mittetulundusorganisatsioni Time's Up (Aeg on käes) poole, kuid äärmusvasakpoolne feministlik ühendus ei võtnud erinevaid vabandusi tuues teemat üles. Reade'i loo tõi 24. märtsil avalikkuse ette vasemale kaldu uudisteportaal The Intercept.

31. märtsil tehtud peavooluajakirjanduse kiirülevaatest selgub ränk kallutatus ja Fordi ning Reade uudiste vahekord on järgmine:

  • The Washington Post:
    • Christine Blasey Ford: 100+
    • Tara Reade: 0
  • The New York Times:
    • Christine Blasey Ford: 90+
    • Tara Reade: 0
  • MSNBC:
    • Christine Blasey Ford: 100+
    • Tara Reade: 0
  • CNN:
    • Christine Blasey Ford: 100+
    • Tara Reade: 0

Mokaotsast on vasakpoolse uudistetööstuse suurematest esindajatest teemat ümber nurga käsitlenud ainult Vox ja The Huffington Post.

Ajakirjanduse analüüsimisele pühendunud mõttekoja Media Research Centre'i asepresidendi Dan Gainori sõnul soovib peavoolumeedia Bideni vastaseid süüdistusi varjates teda kaitsta.

"Uudistemeedia väldib meeleheitlikult kõike, mis on Bideni suhtes negatiivne ja eriti süüdistusi seksuaalsetes rünnakutes," rääkis Gainor. "Kui nad teda veelgi rohkem toetaksid, võiks Bideni vabalt asendada vaateakana mannekeeniga."

"Bidenile meeldib kui temast räägitakse ABC Newsi The View jutusaates ja vastab meeleldi NBC ajakirjaniku Chuck Toddi küsimustele stiilis "kas Trumpi käed on verised"," jätkas Gainor. "Paistab, et ajakirjandus on võtnud omaks [tuntud vasakajakirjaniku] Alex Wagneri ettepaneku, mis kõlab "demokraatidel pole vaja midagi enamat kui nende esikandidaat oleks kehaliselt kohal". Uudistemeedia on otsustanud, et nii see ongi ja midagi rohkem sealt ei oodata."

Põhjalikumalt saab Reade'i ja Bideni "suhetest" lugeda siin ja tema sõnu kinnitab ka tema vend, kuna Reade kurtis oma muret temale.

Demokraat Biden on ahistamissüüdistuste küüsi sattunud varemgi ja tal on paadunud komme avalikult noori naisisikuid käperdada ning nende juukseid nuhutada.

Eesti peavoolumeedias pole Reade'i süüdistustest Bideni vastu tänaseni kirjutatud sõnagi.