Eesti apostelliku administraatori, piiskop Philippe Jourdan sõnul on paavst Franciscuse visiidil olnud Eestile väga suur mõju ning tänu sellele olevat ristimiste ja katoliku kirikuga liitunute arv jõudsalt kasvanud.
Veebiväljaandele Crux antud intervjuus rääkis piiskop Jourdan, et kristlaste seas kohtab tänapäeval sageli pessimistlikku hoiakut, mis viib mõni kord apaatia ja resigeneerumiseni, teine kord aga vastupidiselt kibestumisega ära segatud aktivismini.
Jourdan tunnistab, et Eesti on paljude riiki külastavate inimeste sõnul justkui Jumalast hüljatud paik ning ta ei tea retsepti, kuidas ühiskonna sekulariseerumist peatada.
"Oleksin õnnelik, kui võiksin öelda, et poole Eesti ühiskonnast moodustavad kristlased. Tegelikult näitavad küsitlused, et vaid 20 kuni 25 protsenti inimestest on usklikud ning 75 kuni 80 protsenti ei tunnista ühtegi religiooni. Sel põhjusel on mitmed Eestit külastanud välismaalased öelnud mulle, et võrreldes teiste riikidega paistab meie maa kohana, kust Jumal oleks justkui haihtunud ja teda ei ole kusagil näha," arutles piiskop.
Enne paavsti külaskäiku oli katoliku kirik kohalikele inimestele midagi väga kauget, nii ruumis kui ka ajas. Ent nüüd mõistab keskmine eestlane katoliku kiriku ja eriti püha isa palju lähemalt.
Piiskopi hinnangul tuleks usklikel eeskuju näha esimestes kristlastes, mitte mingis uues, hirmust kantud utoopias. "Hoolimata ilmselgetest rünnakutest elu pühaduse ja perekonna vastu, ei ole sekulariseerunud maailm nagu uus Moolok, kes neelaks lapsi," märkis ta.
Samas avaldas piiskop Jourdan heameelt selle üle, et paavst Franciscuse eelmise aasta sügisel toimunud visiidil olevat olnud Eestile väga suur mõju.
"Esiteks kohalikule kirikule – nägime, kuidas paljud inimesed hakkasid katoliku kiriku tundma õppimiseks küsimusi esitama ning kuidas nad jõudsid ka ristimise ja kiriku liikmeks saamiseni," selgitas piiskop.
"Samuti oli paavsti külaskäigul mõju meie ühiskonnale tervikuna. Enne paavsti külaskäiku oli katoliku kirik kohalikele inimestele midagi väga kauget, nii ruumis kui ka ajas. Ent nüüd mõistab keskmine eestlane katoliku kirikut ja eriti püha isa palju lähemalt."
Piiskop Jourdani sõnul on katoliku kirik nüüd palju rohkem osa kohalikust religioossest ja sotsiaalsest maastikust. "Katoliku kirikule Eestis, mis kasvab aeglaselt, aga järjepidevalt, on see väga oluline," toonitas ta.
Toimetas Varro Vooglaid