Protestiks heisatud ENSV lipp Juhan Smuuli bareljeefi juures. Foto: erakogu

Politsei keeldus algatamast väärteomenetlust küüditamises osalenud kirjaniku Juhan Smuuli bareljeefi jätkuva eksponeerimise asjus, kuna käsitleb stalinisti ning punaaktivisti mälestust ülistavat bareljeefi pigem "kultuurilise objektina".

Luuletaja Andres Aule ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) heiskasid tänavu suvel kirjanike liidu maja küljes asuva küüditajast punakirjaniku Juhan Smuuli bareljeefi juurde protesti märgiks ENSV lipu ning said selle eest trahvi "avaliku korra rikkumise" eest, mida käsitletakse "väärteona", kuna nende aktsioonist tundsid end häirituna kaks inimest.

Selle peale esitasid Aule ja Valge politseile omapoolse väärteoteate, kuna nende hinnangul on "bareljeef paigaldatud austusavaldusena Smuulile tema tegevust õigustaval või toetaval viisil".

Nende hinnangul on see aga vastuolus karistusseadustiku paragrahvi 151 prim lõikega 1, mille kohaselt on karistatav agressiooniakti või inimsusevastase kuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

"Austusavaldusena Smuulile õigustab see mälestusmärk sümbolina avalikus ruumis Smuuli tegevust, millest ei saa lahutada osalemist inimsusevastases kuriteos, ja on seega selle kuriteoga seotud sümbol," selgitavad nad oma väärteoteates.

"Smuuli bareljeef häirib meid ja tekitab halbu mälestusi, eriti seetõttu, et käimas on Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukraina vastu. Smuuli kui Nõukogude propagandisti ja riigitegelase bareljeef tuletab meelde Eesti NSV aegu. Muu hulgas on selline auavaldus solvav paljudele küüditatutele, keda oli kümneid tuhandeid, ja nende järglastele," lisavad nad täiendavalt, tuues esile ka tõsiasja, et lisaks küüditamisele toetas Smuul ka Eesti linnade pommitamist Punaarmee poolt 1944. aastal, mille käigus hukkus arvukalt tsiviilisikuid.

Kuna see bareljeef Aulet ja Valget ning teadaolevalt ka paljusid teisi Eesti kodanikke häirib, on nende hinnangul tegu ka karistusseadustiku § 262 rikkumisega, täpsemalt korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 rikkumisega, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival viisil – nii, nagu politsei on seda oma otsuses äsja nende puhul tõlgendanud.

"Eespool kirjeldatud asjaoludel on Juhan Smuuli bareljeef seotud Nõukogude okupatsioonivõimuga vähemalt sama palju kui selle bareljeefi kõrval ajutiselt eksponeeritud Eesti NSV lipp, mille eksponeerimises PPA tuvastas väärteo," leiavad nad kokkuvõtvalt.

Politseileitnant Riina Printsmanni poolt vastusena saadetud teatises selgitatakse aga, et kohtuväline menetleja, kes on esitatud avaldusega tutvunud, "ei sedastanud neis väärteole viitavaid tunnuseid", mistõttu ei alustata selles küsimuses ka väärteomenetlust.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saavat neid konkreetseid juhtumeid sellisel viisil võrrelda: "Juhan Smuuli bareljeef pandi Harju tn 1 hoonele 1972. aastal, aga ENSV lipu heiskamine samale hoonele toimus 22.07.2023. ENSV lipu heiskamine hoonele oli teadlik tegevus, samas kui bareljeef on olnud hoonel juba üle 50 aasta ja eelnevalt ei ole politsei poole pöördutud seoses selle häirivusega." 

Bareljeefi eemaldamisest keeldumine, selle jätkuv hoonel eksponeerimine ja see, et antud bareljeef ei sobi linnaruumi, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul aga käsitletav avaliku korra rikkumisena. "Tegemist on pigem kultuurilise objekti linnaruumist eemaldamise küsimusega, mille pädevus politseil puudub," leitakse teatises.

Samuti ei ole politsei hinnangul tõendatud, et "Eesti Kirjanike Liit hoiab Juhan Smuuli bareljeefi hoone seinal, toetades või õigustades tema käitumist inimsusevastastes kuritegudes".

"Kõnealuse süüteo toetamise või õigustamise eesmärk tähendab toimepanija kavatsust väljendada oma heakskiitu või toetust agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisele, see aga ei ole tõendamist leidnud,"leiab politsei.

Politsei hinnangul on olukord aga hoopis vastupidine, sest "Eesti Kirjanike Liit on plaaninud lisada bareljeefi juurde infotahvli koos Juhan Smuuli taustalugu avava QR-koodiga, kuhu lisatakse ka tema osalus 1949. aasta küüditamises".

Toimetas Martin Vaher