Illustratsioon: Objektiiv.ee

Tallinna ringkonnakohus kohustas oma hiljutises otsuses politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma ajutist elamisluba ameeriklannale Sarah Rauale, kuna too on "homoabielus" eestlasest Kristiina Rauaga. PPA on aga veendunud, et Tallinna ringkonnakohtu määrus on ebaseaduslik, mistõttu vaidlustati see kõrgeimas kohtus ehk riigikohtus.

PPA migratsioonibüroo juhi Maige Lepa arvates läks ringkonnakohus oma otsusega liiga kaugele, kohustades neid inimesele elamisluba andma, sest Eesti õigusruumis on abielu määratletud üksnes mehe ja naise vahelise liiduna, vahendab Eesti Päevaleht.

PPA oli ringkonnakohtus toimunud menetluses seisukohal, et kohus ei saa anda korraldusi, mis on seadusega vastuolus – nimelt ei võimalda Eestis kehtiv õigus "homoabielusid" sõlmida ja ka mõnes muus riigis samasooliste isikute vahel sõlmitud "homoabielu" õiguslikult kehtivaks tunnistamine oleks vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega.

Ringkonnakohus seevastu leidis, et elamisloa väljastamine on põhjendatud, kuna kohtumenetluse ajal valitsev õiguslik, rahaline ja emotsionaalne ebakindlus võib abielupaarile kujutada ületamatuid raskusi ja ohustada nende kooselu ning et vanaviisi kolmekuuliste tsüklitena elamine tähendab paarile väga koormavaid rahalisi väljaminekuid, mille järele pole tegelikku vajadust.

"Sarah Raua kohtumenetluse ajal Eestis elamise võimaldamine ei kahjusta ühtegi teist isikut ega põhjusta kellelegi kahju. Valitseva õigusliku ebaselguse tõttu ei ole kohtumenetluse ajal Sarah Raual Eestis elamise võimaldamine vastuolus kehtiva õigusraamistikuga. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, mis tingiksid sellise otsuse vastuolu avaliku huviga," sedastas ringkonnakohus oma otsuses.

Asja jõudmine riigikohtusse on märgilise tähtsusega, sest varem pole kõrgeim kohus omanud võimalust otsustada selle üle, kas välismaal sõlmitud samasooliste "abielud" tuleb Eesti õigusruumis kehtivaks lugeda või on see vastuolus seadusandja tahtega.

Varem on õiguskantsler Ülle Madise väljendanud arvamust, et välismaalaste seadust tuleks muuta nii, et Eesti kodanike samasoolised elukaaslased saaksid siin elamisloa. Madise ettepanekul on riigikogus algatatud ka vastav seadusemuudatus, ent see pole põhiseaduskomisjonist edasi liikunud.

Kõnealuse lesbipaari kohtumenetlust toetava ning suures ulatuses Eesti riigi eelarvest ja Euroopa Liidu vahenditest rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi hinnangul on tegu strateegiliselt olulise kaasusega, mille tähtsus ületab käesoleva menetluse piirid: "Me käime kohtus sellel eesmärgil, et saavutada mingi laiem muutus või selgus, et mitte ainult ühe inimese probleem laheneks."